Minna või mitte minna, selles on küsimus

Kaupo Kikkas on jäädvustanud Ameerika Metsiku Lääne võimsuse ja inimese väiksuse selles suures looduspildis Foto: Kaupo Kikkas

USA Metsikus Läänes seiklev Neeme Raud mõtiskleb tänapäeval reisimise üle: mis ikkagi ajab meid tugitoolist tõusma ja argielu mugavusest välja, teiste poolt juba vägagi avastatud kaugetesse kohtadesse, mõeldes end esmaavastajaks?

Istusin aasta eest lummatult Londoni Somerset House’s ja vaatasin kaht hiiglaslikku videopannood, kaht hiiglaslikku tumedat elektroonilist lõuendit, mil mõlemal keskel väike hele viirg.

Kunstnik ES Devlin oli teinud need kaks salvestust 24-tunnise vahega kahel pool ookeani. Ühe Inglismaal oma koduvoodis silmi avades, teise päev hiljem ühes Los Angelese hotellis, kus pärast üle ookeani lendamist ärkas. Kardinad olid mõlemas toas veel ees ja väike avaus nende vahel, millest tuppa valgust imbus, näis kui ainus side kogu muu maailmaga, innustus fantaasiale: mis kõik teispool olla võib, kui kardin avada… See oli hetk, mil ei olnud veel selge, kas ees ootab üllatus. Pettumus? Ja kumb tunne on parem – kas see, mida tekitab aknast avanev omase paiga argine turvalisus, või tundmatu koha uudsus? Kas riskida ja kardinad lahti lüüa? Kas jääda koju või minna, reisida?

Enamik meist, mina nende seas, kiirustab mõistagi vastama: reisida.

Kuid rahu, võtame asju järjekorras.

Punkt üks: reisimine on tänapäeva maailmas tegelikult kohutav peavalu.