Sahkerdused õppekavaga: hariduseksperte ärritab lasteaia õppekava tööversiooni ajast ja arust lähenemine

Lasteaed. Foto on illustratiivne. Foto: Julian Stratenschulte /AFP / Scanpix

Haridusministeerium on valmis saanud lasteaia riikliku õppekavaga, mis alushariduse ekspertide hinnangul pärineb justkui nõukogude ajast. Varasemalt au sees olnud lapse kaasamise ning iseseisva mõtlemise arendamise asemel pööratakse uues õppekavas tähelepanu hoopis kuulekusele, «kõlbelisele kasvatusele» ja rangete reeglitega mängule.

Olukord on seda kummalisem, et ministeerium tellis aasta tagasi alushariduse õppekava kaasajastamise töörühmalt, kuhu kuulusid lasteaedade, alushariduse erialaliitude ja ülikoolide haridusekspertidest esindajad. Õppekava täiendamisega pool aastat tegelenud töörühma üllatuseks tuli ministeerium nüüd välja aga sootuks teise, hiljuti loodud töörühma koostatud õppekavaga, mis erineb varasemast alushariduse metoodikast kui öö ja päev.

«Uus «Lasteaia riiklik õppekava» tööversioon üllatas meid tõsiselt. Esmalt, ei ole mõistetav, mis dokumendiga on tegemist,» sõnas Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse esimees Heda Kala.  Ta selgitas, et metoodiliseks juhendmaterjaliks on see õppekava oma 31 leheküljega kesine, kuid tegemist pole ka õigusakti eelnõuga.

«See meenutab pigem 90-ndate aastate programmi, kus õpetajale on ette kirjutatud tegevused, teemad ja vahendid. Suured muutused on õppekava alustes - õpikäsituses, väärtustes ja valdkondade sisus,» sõnas Kala. Lühidalt öeldes on esimese töörühma liikmete hinnangul  õppekava kaasajastamise asemel toimunud hoopis samm tagasi.

Küsimusele, miks ei kasutanud ministeerium selle töörühma õppekava, kellelt uuendused algselt telliti, vastas ka ise teises töörühmas osalenud hariduskorralduse osakonna juhataja Ingar Dubolazov, et muudatusettepanekuid oli lihtsalt liiga palju. Samuti on tema sõnul tegemist praegu pelgalt tööversiooniga, millele ministeerium ootabki haridustöötajate tagasisidet.

«Esimene töörühm esitas ministeeriumile peaaegu 200 kehtiva õppekava muudatusettepanekut, mille alusel teine töörühm oma tööversiooni koostas,» sõnas Dubolazov.

Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse peaspetsialist Maria Jürimäe, kes osales ka esimeses töörühmas ministeeriumi väitega ei nõustu.

«[Esimese]töörühma liikmena julgen väita, et töörühma muudatusettepanekuid arvesse ei võetud ning uue versiooni loomisel ei võetud arvesse ka kehtivat KELA RÕKi (Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku õppekava), vaid tehti täiesti uus, paradigmaatiliselt erinev dokument,» sõnas ta.

Ajast maas

Hariduseksperdid heidavad ministeeriumile ette, et täpsete tegevuste ettekirjutustega õppekava pärineb aastakümnete tagusest metoodikast, ei arvesta senise Eesti haridusteabe ja pedagoogilise kogemusega ning alahindab lasteaiaõpetajate haridust.

«Need soovitused on hoopis teisest ajastust. Nõukogude-aegsed programmid olid sellised, mis andsid tegevused nii täpselt ette,» ütles Jürimäe. Tema hinnangul viitavad õppekava seletuskirjades toodud soovitused lasteaiaõpetajate ja nende ettevalmistuse alahindamisele.

Samuti leidub seal Jürimäe sõnul «lahtisest uksest sissemurdmist», näiteks õuesõppe käsitlemine uudsena, lõimingusoovitused kõigi valdkondade juures, arvestades, et juba 2008. aastast kehtib õppekava, mis sätestab üldõpetuse ja mängu kaudu õppimise.

Ka Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse liige Liili Pille sõnul ei planeerita tänapäeval enam tööd nii ettekirjutavalt nädalaplaanide kaupa. «Meie lasteaedades töötavad õpetajad on valdavalt saanud hariduse Eestis ja suudavad teha valikuid küll, kuidas oma lastega tööd korraldada ja mida kasutada oma töös lastega,» sõnas Pille.