Eestis on kujunenud välja tugev ühtluskooli traditsioon. Erinevalt mitmest Euroopa riigist ei sorteeri me lapsi juba pärast algkooli võimekuse järgi eri koolitüüpidesse, vaid laseme neil kauem koos õppida, et edasise õpitee valikud tehtaks siis, kui õppijad on oma huvidest ja annetest teadlikumad.
Maria Erss: põhikooli riigieksamite kaotamine süvendab kihistumist (1)
Väikeriigis on meil ka kõrgemad ootused laste haridusele, et iga inimene saaks ennast maksimaalselt realiseerida, sest «iga okas loeb», nagu öeldi kaitsejõudude suurõppusel. Samuti on ühtluskool vajalik sotsiaalse sidususe hoidmiseks ühiste kultuuriteadmiste näol. Seda ühist teadmist toetab riiklik põhikooli õppekava, mille omandamist on kontrollitud ühtsete riiklike eksamitega.
Samas on teatav kihistumine omane kõikidele ühiskondadele. Tuues analoogia veinikultuuri levimisest: kui vein sai kättesaadavaks seisusest olenemata, siis ei saanud kõik enam juua sama veini. Nii on ka meil tekkinud ühtluskooli sees kihistumine eliit- ja tavakoolideks, linna- ja maakoolideks, avalikeks ja erakoolideks, mille tase võib oluliselt erineda. Kuigi eksam ei ole võluvits, mis kaotaks ära kõik haridusliku ebavõrdsuse probleemid, nagu ütles saates «Suud puhtaks» haridusministeeriumi välishindamise osakonna juht Kristin Hollo, on riiklikel eksamitel siiski olnud tähtis roll koolide õppetöö süsteemsemaks ja eesmärgipärasemaks muutmisel.