Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Maria Erss: põhikooli riigieksamite kaotamine süvendab kihistumist (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieksam.
Riigieksam. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eestis on kujunenud välja tugev ühtluskooli traditsioon. Erinevalt mitmest Euroopa riigist ei sorteeri me lapsi juba pärast algkooli võimekuse järgi eri koolitüüpidesse, vaid laseme neil kauem koos õppida, et edasise õpitee valikud tehtaks siis, kui õppijad on oma huvidest ja annetest teadlikumad.

Väikeriigis on meil ka kõrgemad ootused laste haridusele, et iga inimene saaks ennast maksimaalselt realiseerida, sest «iga okas loeb», nagu öeldi kaitsejõudude suurõppusel. Samuti on ühtluskool vajalik sotsiaalse sidususe hoidmiseks ühiste kultuuriteadmiste näol. Seda ühist teadmist toetab riiklik põhikooli õppekava, mille omandamist on kontrollitud ühtsete riiklike eksamitega.

Samas on teatav kihistumine omane kõikidele ühiskondadele. Tuues analoogia veinikultuuri levimisest: kui vein sai kättesaadavaks seisusest olenemata, siis ei saanud kõik enam juua sama veini. Nii on ka meil tekkinud ühtluskooli sees kihistumine eliit- ja tavakoolideks, linna- ja maakoolideks, avalikeks ja erakoolideks, mille tase võib oluliselt erineda. Kuigi eksam ei ole võluvits, mis kaotaks ära kõik haridusliku ebavõrdsuse probleemid, nagu ütles saates «Suud puhtaks» haridusministeeriumi välishindamise osakonna juht Kristin Hollo, on riiklikel eksamitel siiski olnud tähtis roll koolide õppetöö süsteemsemaks ja eesmärgipärasemaks muutmisel.

Kuna põhikooli eksameid hindavad koolide eksamikomisjonid, mitte välishindajad, on õpetajad pidanud arendama oma hindamisoskusi. Muidugi võib vastu väita, et koolides hindamisega kaasneb oht, et tehakse sohki ja ümardatakse hindeid ülespoole. Seda ei saa tõepoolest välistada, kuid õpetajate kaasamine hindamisse on vajalik nende professionaalsete oskuste arendamiseks ning mida rohkem on pädevaid õpetajaid, seda väiksem on vajadus sohki teha. See ei tähenda, et välishindamine poleks vajalik. Ka kavandatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu näeb ette välishindamist, kuid eksameid asendaksid tasemetööd.

Tagasi üles