Peep Lillemägi: Hiiumaa võttis suuna mahesaareks saamisele

Hiiumaa. Foto: Eero Vabamaegi

Sagenevad ilmaekstreemsused võivad saada poliitiliste otsuste päästikuks ja Hiiumaa ei jää muutustest kõrvale, isegi kui kõik hiidlased hoiavad kõvasti kinni Tubala vaiast, mille najal saar pärimuse väitel merepõhjas püsib.

Sellesuvine palavus Lääne-Euroopas kergitas kuumarekordeid. Euroopa Komisjoni vastne president Ursula von der Leyen on lubanud kliimamuutusega tõsiselt tegeleda ja seab sihti, et aastaks 2050 oleks Euroopa majandus süsinikuneutraalne. Otsused, mis selle eesmärgi nimel tehakse, puudutavad kõiki ja loovad lisaks vajadusele muutuda ka uusi võimalusi.

Eesti ei jää puutumata. Peaminister Jüri Ratas avaldas intervjuus Postimehele arvamust, et kliimamuutusest saab järgmiste valimiste üks peateema Eestiski, nii nagu see juba oli Soomes või europarlamendi valimistel mitmes teises riigis. Lapsed uurisid Paides arvamusfestivalil meie presidendilt, kuhu lähevad maailmas need, kes kliimamuutuse tõttu oma kodus enam elada ei saa.

Hiiumaal on keskkonnahoid ja -teadlikkus üks viiest strateegilisest arenguvaldkonnast. Näiteks soovitakse valla asutused viia üle energia- ja ressursisäästlikumatele soojusallikatele, korda teha reoveepuhastid, koguda alates järgmisest aastast pakendiprügi selle tekkekohal. Lisaks eesmärk, et Hiiumaal on avatud ja looduslähedane külastuskeskkond ning puhkemajandus. Nagu ütles president Kersti Kaljulaid taastuvenergiale ülemineku kohta: esimesed võidavad, viimased maksavad. Kehtib muudegi keskkonnaga seotud arengusuundade puhul.