Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Looduskaitsja: kohalike toetus määrab edu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Madis Põdra paigaldamas euroopa naaritsale raadiosaatjat.
Madis Põdra paigaldamas euroopa naaritsale raadiosaatjat. Foto: Erakogu

Bioloog ja looduskaitsja Madis Põdra rääkis Aleksei Lotmanile euroopa naaritsate kaitsest Eestis ja Hispaanias ning selgitas loomade taasasustamise eduloo tagamaid Hiiumaal.

Euroopa naaritsad on Hiiumaale sisse elanud ja käivad esialgsed ettevalmistused nende Saaremaale asustamiseks. Bioloog ja looduskaitsja Madis Põdra on pikalt osalenud euroopa naaritsa kaitses nii Eestis kui Hispaanias, kus ta praegu elab. Ta vaatleb Hiiumaal tehtut nii lähi- kui ka üldvaates.

Kuidas hindad Hiiumaale naaritsa (taas)asustamise senist kulgu?

Naaritsa loodusesse asustamist Hiiumaal võib pidada päris edukaks. Viimastel aastatel ei ole naaritsaid Tallinna Loomaaia paljunduskeskusest enam juurde toodud, sest asurkond saab juba iseseisvalt hakkama. Iga-aastane seire on näidanud, et liik on levinud enamikel Hiiumaa jõgedel-ojadel ja ka looduses sigimise kohta on viimastel aastatel päris palju andmeid.

Mis on taganud projekti edu?

Üks olulisemaid tegureid on arvatavasti olnud see, et projekti algusest saadik on meil tulnud õppida ja oma tegevust kriitiliselt hinnata, korrigeerida. Selline kohanemisvõime on ühe liigi taastamise juures oluline. Muidugi, hea kontakt paljunduskeskuses ja looduses töötavate inimeste vahel on olnud tähtis ning loomulikult hiidlaste positiivne suhtumine. Ilma kogukonna toetuseta oleks võimatu midagi taolist ette võtta.

Millised on olnud tagasilöögid?

Neid on ikka olnud, seda juba päris aegade algusest. Kui projekti eestvedaja Tiit Maran minkide väljapüüdmisega alustas, ei läinud kõik sugugi libedalt. Lõpuks aitas Vadim Sidorovitš Valgevene zooloogia instituudist selle tegevuse edukalt lõpule viia. Seejärel aga osutus naaritsate loodusesse asustamine oodatust raskemaks. Raadiojälgimine näitas, et naaritsate suremus oli esimestel aastatel suur, nad liikusid ringi ebasobivates elupaikades, ei osanud jõest kala püüda jne. Ka looduses sigimine oli pikki aastaid väga madalal tasemel. Ühe liigi loodusesse asustamine on keeruline ettevõtmine ja alati on rohkem küsimusi kui vastuseid.

Tagasi üles