/nginx/o/2022/05/06/14532628t1h2279.jpg)
/nginx/o/2019/10/17/12662528t1hbf90.jpg)
Mis on teema? Neil, kelle kooliaeg jääb pigem aastate taha, tuleb võib-olla meelde kirjandite kirjutamine. Mäletate, olid kirjanduslikud teemad ja olid vabad teemad.
EKI keelekool: keel on teema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeval puutume teemaga kokku näiteks siis, kui märgime e-kirja saates ühele kindlale väljale oma postituse teema. Kitsamalt võttes ongi teema see, millest räägime või kirjutame. Seda väljendavad ka meie liitsõnad, nagu jututeema, vestlusteema, arutlusteema. Laiemas mõttes teema on aga ainering, aineala, mida mingit pidi uurime või käsitleme.
Kuid see pole veel kõik. Kas olete märganud, kuidas üks või teine praegu ütleb, et see pole minu või meie teema või vastupidi, see on minu või meie teema. Mõnikord küsitakse, mis teema sul sellega on, ja vastatakse, et pole sellega mingit teemat. Kõnekeel, võite nüüd öelda. Tõsi, kuid kõnekeelel on kalduvust tungida ka kirjakeelde.
Et see on teema puhul juba juhtunud, seda näitavad kas või meie uudiste pealkirjad. ETV „Välisilma“ saade teatab, et „ajakirjanike tapmine pole ainult autoritaarsete riikide teema“. Pärnu haigla nõukogu esindaja kinnitab Postimehes, et „ametiauto hange pole meie teema“. Toidukulleri teenust osutava ettevõtte Wolt juht väidab sealsamas Postimehes, et „Soomes pole keel kunagi teemaks olnud“.
Mida see uus teema tähendab? Kas ikka sedasama, millest keegi räägib või kirjutab? Näiteks nii, et ajakirjanike tapmisest räägitakse mujalgi kui autoritaarsetes riikides või et Soomes jälle ei räägita üldse keeleasjust. Võimaliku lahenduse võtme annavad needsamad kirjutised, kui kaevuda neis natuke sügavamale, nagu nüüd ka on kombeks öelda.
Wolti artiklist leiame alapealkirja „Soomes pole muukeelsus kunagi probleemiks“. Vaat see näibki olevat üks teema-sõna uusi tähendusi: teema on probleem. Sama kinnitab teine pisteproov. Kunstiakadeemia dekaani suhu on pandud sõnad, et pilt geisuudlusest poleks mingi teema, kui maailm ei liiguks konservatiivsuse suunas. Sama artikli seest saame aga lugeda, et konservatiivsuse esiletõusuta maailmas poleks asjast üldse probleemi tekkinud. Huvitav, kas teema kõrval siiski ka probleemist rääkimine võib olla märk toimetajate sekkumisest? Küllap nad teavad, et see, mis inglise keeli on issue, ei pruugi eesti keeli alati just teema olla, ning et probleemi sõna ei pea iga hinna eest vältima.
Iga moodne teema ei ole siiski probleem, mõnikord võib teema olla ka see, millest enam-vähem kõik räägivad või kirjutavad. Muusikaportaal Sky kutsub vaatama, kuidas Läti bänd Brainstorm Eesti muusikat kuulab, ning rõõmustab: „Nublu on teema!“ Kuidas oleksime selle kohta öelnud varem? Kõva sõna? Tase?