Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Salvei aitab saja haiguse vastu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salvei.
Salvei. Foto: Karepa Ravimtaimeaed

Miks peaks inimene surema, kui on olemas salvei?” kõlab tuntud lause hinnatud ravimtaime kohta. Usutakse lausa, et salvei aitab saja haiguse vastu.

Legendi järgi võttis salvei oma puhma alla Herodese sõdurite eest põgeneva jumalaema Maarja koos Jeesusega ja selle eest kinkis jumal talle ravivõimed, et inimestele head teha.

Omal ajal kuulus salvei ka nn Nelja Varga koostisesse, mis hoidis koolera eemal. Kehale määritav segu koosnes äädikast, mille sisse oli rohkesti pandud salveid, koirohtu, liivateed ja lavendlit. Segu kasutasid vargad, kes varastasid surnutelt ehteid ning kui nad tabati ja hukkamisele saadeti, avaldasid nad retsepti elu hinna eest.

Aedsalvei (Salvia officinalis) on huulõieliste sugukonnast, hallikasroheliste lehtedega ­20–60 cm püsik, mis õitseb alates teisest aastast juulis. Õied on sinakaslillad. Taim on pärit Vahemere maadest.

Kardab külma

Meie kliimas soovitatakse aedsalveid kasvatada kasvuhoones. Vahel elab taim talve üle ka kivide vahel, taimekastis või teiste taimede ja põõsaste vahel.

Märksõnad

Tagasi üles