Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Ilmajutt: kõrgrõhkkond ja inversioon

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui maapind on külm, tekib kergesti hall, kuid selle kohal jahtub õhk vähem, sest õhk on halb soojusjuht – ongi tekkinud inversioon, millega võib kaasneda udu.
Kui maapind on külm, tekib kergesti hall, kuid selle kohal jahtub õhk vähem, sest õhk on halb soojusjuht – ongi tekkinud inversioon, millega võib kaasneda udu. Foto: Kristjan Teedema

Kuigi kõrgrõhkkonnaga seostame enamasti sajuta ja selget ilma, juhtub enamasti sügisel ja talvel, et isegi ülikõrge õhurõhuga (üle 1040 hPa) püsib ilm pilves ja sompus.

Põhjuseks on inversioon ehk olukord, kui õhutemperatuur tõuseb atmosfääris kõrguse suurenedes vastupidi nn tavaolukorrale, mis tähendab temperatuuri langust kõrgemale tõustes, eriti troposfääris. Sünoptik Helve Meitern selgitas seda kunagi ühes ilm.ee reedeses ilmateates nii: „Sedakorda saabus hilissügis tänu statsionaarsele kõrgrõhualale, mis juba viinakuu algusest on olnud meie peamine ilmategija. Kõrgrõhkkond ulatub kõrgele atmosfääri ja on väheliikuv. /---/ Samuti pole tegemist tavapärase hilissügisega, mille üks tunnus on lauspilvisus ja vihm. Sedakorda on tegemist kõrgrõhkkonnaga, millega kaasneb kuiv õhumass, mis sadu ei anna. Samas on päevasel ajal taevalaotus valdavalt pilvedega kaetud, mille põhjustab sügisese kõrgrõhkkonnaga sageli kaasnev inversioonikiht. Nõrk muutliku suunaga tuul ei suuda seda hajutada, seevastu öötundidel on pilvisuse hõrenemiseks veidi paremad tingimused ja siis toimub maapinnalähedase õhu väga kiire radiatsiooniline jahtumine. Nii langeb termomeetrinäit 2 m kõrgusel õhus nullist madalamale.

Tõepoolest, antitsüklonis liigub õhk aeglaselt ja valdavaks on laskuvad õhuvoolud, eriti selle keskosas. Seega on õhu püstsihis segunemine takistatud, kuid maapinna jahtumine (öösel, sügisel, talvel) soodustatud, eriti kui ilm on selge või vähese pilvisusega. Sügisel ja talvel, kui meil on ööd pikad ja päeval päikese soojendav mõju üsna väike, on jahtumine selge ilmaga üpris tugev. Nii juhtub, et maapind on külm, kergesti tekib hall, kuid selle kohal jahtub õhk vähem, sest õhk on halb soojusjuht – ongi tekkinud inversioon, millega võib kaasneda udu. Mõnikord on antitsüklonis väga soe õhumass: 800–1200 m kõrgusel sooja kuni 9 kraadi, mis on suvine näit. Aga sellest soojast õhukihist veidi madalamal (600–700 m kõrgusel) võib õhutemperatuur olla alla 0 kraadi.

Pilved tekivad ja püsivad siis just inversioonikihi all selles külmas õhukihis – madala õhutemperatuuri tõttu on seal suhteline niiskus kõrge ja võimalik on kondenseerumine, sest jahtumise tõttu kondenseerub olemasolev niiskus pilvedeks. Selle kohal on tugev inversioon, milles temperatuur võib ulatuda 1 km kõrgusel kuni 9 kraadini, aga isegi sama veeauruhulga (veeauru oli seal siiski palju vähem) tõttu oleks suhteline niiskus väga väike ja kondenseerumist pole. Kuna tuult eriti pole ja antitsüklonis on õhumass soe, siis võib inversioon visalt püsida ja vastavalt sellele pilvedki.

September ja oktoobri esimene pool ehmatasid kohatiste lumesadudega ja sisemaal tugevate öökülmadega, ka õhus 2 m kõrgusel. Kuid külm periood sai läbi ja nüüd võime nautida sooja, kuid väga vesist sügisilma, sest tsüklonid toovad ookeanilt rohkelt nii niiskust kui ka soojust. Seega sajab sageli vihma, kuid öökülmaohtu pole ja päeviti on sooja 10–15 °C.

Tagasi üles