Endaks jääda või endaks saada?

Aaron Paul «Breaking Bad’i» järjefilmis «El Camino». Foto: Kaader filmist

Metamorfoos ja vastutus – kas inimesel on võimalik teha isiksusena läbi teadlik (ja täielik) transformatsioon? Kui jah, siis kuidas see võiks välja näha? Millised asjaolud seda transformatsiooni piiritlevad või kujundavad? Kas iga suure muutuse alged peaksid alati inimeses juba enne latentsel kujul olemas olema? Või saab iga inimene ise endas suurt vaimset muutust vabalt esile kutsuda – soovi korral oma uskumisi, vaateid ja mõtteid enese tahtmise järgi ümber teha? Ehk teisisõnu, kas sellised vaimsed transformatsioonid tähendavad teadlikku rolli omaks võtmist? Või on need hoopiski inimese «tegeliku mina» rafineeritum avaldumine?

Nüüdseks enam kui kümme aastat vana krimisarja «Breaking Bad» keskmes olid just täpselt seda laadi moraalsed ja metafüüsilised küsimused. Selle peategelane oli kopsuvähki põdev keemiaõpetaja Walter White (Bryan Cranston), kes lõi endale Heisenbergi-nimelise alter ego ja hakkas koos oma kunagise õpilase Jesse Pinkmaniga (Aaron Paul) tootma ja müüma metamfetamiini.

Uhkus ja meeleheide viisid sureva mehe halvale teele ning nõnda saigi aja jooksul ontlikust keemiaõpetajast külmavereline ja halastamatu narkoparun. Kas ta muutus oma kuritegelike valikute tagajärjel? Või heitis kurjategijate maailm temalt hoopiski heatahtlikkuse maski? Kas Walter White’i otsused rikkusid ja moonutasid teda või avasid need hoopis tema tõelise olemuse? Sari jättis selle mõnusalt lahtiseks.

Jesse Pinkman, kes oli oma õpetajale terve sarja vältel isevärki moraalseks kompassiks, tegi aga selle vältel oma karakteris läbi rea väiksemaid muudatusi, mis moodustasid kokku samuti väga muljet avaldava lookaare. Põhimõtteliselt võiks tema tegelase arengut nimetada ka küpsemiseks. Või ka lihtsamalt elukogemuse omandamiseks. Ehkki loomulikult polnud need kogemused meeldivad.

Hiljuti Netflixis välja tulnud «Breaking Bad’i» järjefilm «El Camino» keskendubki Jesse Pinkmani tegelaskujule, kes on nüüd Walter White’i mõjust vaba ning proovib oma (traumaatilisest) minevikust ja kõigest sellega seonduvast lõplikult lahti lasta – iseasi, kui võimalik see on. «El Camino» sündmustik algab kohe pärast «Breaking Bad’i» viimase hooaja lõppu, tegelikult juba isegi enne seda.

«El Camino» asetseb žanriliselt täpselt kusagil neo-noir-krimiloo ning nüüdisaegse vesterni vahel.

Nagu seriaal, asetseb ka «El Camino» žanriliselt täpselt kusagil neo-noir-krimiloo ning nüüdisaegse vesterni vahel. Teekond, uueks inimeseks saamine ning oma minevikuga võitlemine on ju kõik vesternites üsna levinud võtted. Filmi dialoogid on kaasahaaravad, näitlejatööd suurepärased, operaatoritöö ja montaaž leidlikud. Mitmete tegelaste s(t)aatus tehakse nii-öelda ametlikuks ja samas astub nii mõnigi fännide lemmiktegelane filmiski veel ühe korra põgusalt üles – muu hulgas saab siin taas kord näha ka «Breaking Bad’i» viimases hooajas väga mõjusa rolli teinud Robert Forsterit, kellele «El Camino» jäigi paraku viimaseks filmiks. Samas jääb muidugi eraldi küsimuseks ikkagi see, kas «El Caminot» kui sellist tegelikult üldse vaja oli. Milleks selle loo juurde mitu aastat hiljem tagasi tulla?

Aaron Paul ja Robert Forster filmis «El Camino». Foto: Kaader Filmist

Kui Walter White’i tragöödia keskne küsimus oli uhkuse transformeeriv mõju, siis Jesse Pinkmani loo puhul on temaatiline fookus suunatud mujale: siin ongi keskseks küsimuseks see, kuidas oma minevikuga toime tulla, ennast teadlikult muuta selliseks, et varem tehtu saaks mingi uue mõtte ja konteksti. Lühidalt, kuidas oma tegude eest vastutada. Oma transformatsiooni eest vastutamine, aga ka oma vastutuse transformatsioon. Kas need on üks ja seesama? Või läheb üks protsess teiseks üle?

Ja ehk on võimalik neid vastutuse ja minevikuga seotud küsimusi küsida nii Jesse Pinkmani kui ka selle filmi loojate eneste kontekstis. Arvatavasti ei ole «El Camino» tegelikult väga huvitav kellelegi, kes algset «Breaking Bad’i» näinud ei ole.

Eraldi võetuna on tegu lihtsalt ühe hästi tehtud, ehkki veidi suvalise krimilooga, mille sügavamaid kihistusi võib ilma «Breaking Bad’i» nägemata vaid aimata. Ja tegelikult on film ka sarja fännidele pigem selline kahetunnine epiloog. Kuigi uus «El Camino» film on väga hästi tehtud ning seob tõesti mitmed sarja otsad kokku, võib vist tegelikult ikkagi öelda, et same old...

«El Camino» USA, 2019

Stsenarist ja režissöör Vince Gilligan

Osades Aaron Paul, Jesse Plemons, Charles Baker, Matt Jones, Robert Forster jt.

Vaadatav Netflixis, kestus 122 minutit