Rait Maruste: presidendivalimiste kord vajab mitut parandust

Riigikogu. Foto: Tairo Lutter

Valijameeste arvu vähenemine ning riigikogu liikmete ja kohalike omavalitsuste valijameeste vahelise proportsiooni muutumine peaksid suunama kehtivat presidendivalimiste korda ümber tegema, kirjutab endine riigikohtunik Rait Maruste (Reformierakond).

Pärast viimaseid presidendivalimisi olid pea kõik ühel meelel, et senine kord vajab parandamist. Uue valimiskorra väljatöötamine kanti isegi tollasesse koalitsioonilepingusse. Aeg on läinud, kord on ikka endine.

Uue praktilise tõuke kehtiva korra muutmiseks on andnud hiljutine regionaalhalduse reform, mis vähendas kohalike omavalitsuste (KOV) arvu ja vastavalt ka valijameeste arvu ning muutis suhet riigikogu liikmete ja kohalike omavalitsuste valijameeste vahel. See muudatus juba iseenesest peaks suunama korrigeerima kehtivat korda. Kuid süsteemi mõistlikuks ja eesmärgipäraseks toimimiseks on vaja teha ka mitmeid teisi muudatusi.

Riigipea valimiseks on kaks põhimõttelist teed: kas põhiseadust ja asjakohaseid seadusi muutes või piirdudes ainult seadus(t)e muutmisega. Eelseisvateks valimisteks põhiseaduse muutmiseks on juba hilja.

Meie põhiseaduse ja riigiehituse üks alusprintsiip on parlamentaarne riigikorraldus. See on olnud põhiseaduse vastuvõtmisel rahva tark otsustus. Mis tähendab, et kõik riigi olulisemad otsused, sh ametitesse nimetamised ja valimised, teeb rahva esinduskogu – riigikogu. Seega, esimene ja peamine viis riigipea valimisteks on tema valimine rahva esinduse ehk riigikogu poolt. Valimiskogu nähti kehtivas korras ette päästerõngana juhuks, kui riigikogus peaks president jääma valimata. See tulemuse saavutamisele suunatud lahendus on nii hea kui ka demokraatlik.

Et mõlemad viisid toimiks parimal võimalikul moel, tuleb neile luua asjakohane ja efektiivne protseduur. Just valimiskorra puudulikkus on tekitanud enamikul kordadel tarbetut pinget ja hälbeid. Näha probleemi ainult valimiskogu koosseisus on probleemi lihtsustamine. Riigikogu liikmete ja kohalike omavalitsuste valijameeste proportsioon valimiskogus on poliitilise valiku ja otsustamise küsimus, mis ei lahenda potentsiaalseid probleeme.