Triin Habicht: ülekaalu kõrge hind

Triin Habicht Foto: Mihkel Maripuu

Maailma Terviseorganisatsioon on nimetanud laste ülekaalulisust üheks tõsisemaks rahvatervise väljakutseks 21. sajandil.

Põhjust selleks on piisavalt, sest ülekaal lapseeas toob kaasa tõsiseid tagajärgi. Esmane ja otsene mõju on tervisele, kuna kasvab 2. tüüpi diabeedi ja kõrgvererõhktõve risk ning suureneb tõenäosus täiskasvanuna haigena elada ja enneaegu surra. Lapseea ülekaalulisuse hind on seega täiskasvanuna elamata jääv täisväärtuslik elu. Riigi majanduse vaates tähendab see vähenenud inimkapitali ja kaotatud sisemajanduse kogutoodangut.

Lapseea ülekaal ei too kaasa üksnes nigelamat tervist. Rootsis korraldati ulatuslik uuring, mille käigus analüüsiti 150 000 kaitseväelase andmeid. Eriliseks tegi valimi see, et iga osalenu kohta pidi valimis olema vähemalt üks vend. Sellise valimi mõte oli püüd eristada perekondliku tausta mõju, et täpsemini hinnata lapseea rasvumise mõju hilisemale sissetulekule täiskasvanuna. Näitavad ju ka Eesti andmed, et ülekaalulisi lapsi on rohkem madalama sissetulekuga peredes ja oht on sattuda nõiaringi – vaesus põhjustab ülekaalulisust ja ülekaalulisus vaesust.

Rootsi uuringu tulemused olid šokeerivad. Lapseea rasvumise «trahv» on võrdne 17 protsenti madalama sissetulekuga täiskasvanueas. Võrdlusena, iga lisanduv koolis käidud aasta suurendab Rootsis sissetulekuid kuue protsendi võrra. Olla rasvunud laps on sissetulekule sama mõjuga nagu jätta omandamata bakalaureusekraad.