Haidi Kanamäe ja Alice Haav: Eesti laste kaalutõus ei rauge

Lapsed ja vanavanemad toitu valmistamas. Foto: Monkeybusiness Images/PantherMedia/Scanpix

Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna juht Haidi Kanamäe ning laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav rääkisid Triin Habichtile, et laste suurenevat ülekaalu saab ohjeldada näiteks koos toitu valmistades ja jala kooli minnes.

Ligi veerand Eesti surmadest aastas ehk 4000 on seotud toitumisest tulenevate terviseriskidega, milleks on nii vähene puu- ja köögiviljade söömine, liigne soola tarvitamine kui ka ülekaal. Seda on rohkem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Täiskasvanud elanikkonda vaadates on Eesti ülekaaluliste osakaalult tõusnud Euroopa Liidu riikide hulgas kolmandale kohale ja ülekaaluliste laste osakaal on sajandi algusega võrreldes pea kolmekordistunud.

Ülekaaluliste laste osakaal kasvab hirmuäratava kiirusega – ligi kolmekordne tõus vähem kui 20 aastaga. Millistel uuringutel need andmed põhinevad ja millises vanuses lapsi siin ennekõike silmas peetakse?

Alice Haav: Uuringuid on mitmeid ja metoodiliselt on need mõnevõrra erinevad. Üldistatult võib nende kõigi põhjal väita, et umbes kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised (ülekaalulisust on intervjuus kasutatud kui mõistet, mis hõlmab ka rasvumist – toim). Rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu põhjal on Eestis enesehinnanguliste andmete kohaselt ülekaaluliste 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal suurenenud 2001. aastast 2017. aastani keskmiselt ligi kolm korda.

Läbi on viidud ka mõõtmispõhine toitumisuuring 2014. aastal. See näitas, et 2–5-aastastest lastest oli ülekaalulisi seitse protsenti, 6–9-aastastest 31 protsenti, 10–13-aastastest aga suisa 34 protsenti ning 14–17-aastastest 24 protsenti. Samuti Euroopa laste rasvumise seire raames mõõdeti Eestis 2015/2016. õppeaastal üle enam kui kolmveerand kõigist esimese klassi õpilastest ja ülekaalulised olid 24 protsenti tüdrukutest ning 29 protsenti poistest.

Kuidas on olukord mujal Euroopas, kas seal on viimaste aastakümnetega toimunud sama drastilised muutused?

Haav: 2017/2018. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemusi ei ole veel rahvusvahelises võrdluses avaldatud. Küll aga saame nii 2013/2014. aasta uuringu kui ka Euroopa laste rasvumise seire uuringu tulemuste põhjal öelda, et laste ülekaalu näitajad on meil teiste riikidega võrreldes keskmisel tasemel. See tähendab, et Lõuna-Euroopa riikides, näiteks Maltal, on ülekaalulisuse ja rasvumise probleem veelgi suurem. Samal ajal Põhjamaades on ülekaalulisi noori vähem kui Eestis. Vaadates muutusi ajas, on näha, et aastatel 2002–2014 on toimunud nii Eesti, Läti, Poola kui ka Venemaa laste hulgas märkimisväärne ülekaaluliste, sh rasvunud laste osakaalu tõus. Kõigis nendes riikides oli veel 2002. aastal rasvunud lapsi suhteliselt vähe.

Miks laste ülekaalulisus üldse probleem on?

Haidi Kanamäe: Esiteks, praeguseks on piisavalt teadmisi, et nii mõnegi kroonilise haiguse – näiteks 2. tüüpi diabeedi – risk kasvab oluliselt, kui olla ülekaaluline lapseeas. Teiseks näitavad uuringud, et ülekaalulisest lapsest saab väga suure tõenäosusega ülekaaluline täiskasvanu, ja ülekaalulisus on paljude krooniliste haiguste riskitegur. Inimese jaoks tähendab see kasinamat elukvaliteeti ning ühiskonnale suuremaid kulusid tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis.