Korviga metsa: Seeneaeg kestab veel

Merit Gussarov naudib seente korjamist. Ta võib metsa minna ka pärast väsitavat tööpäeva. Foto: Tiit Efert

Kuigi seenerikkaim aeg on traditsiooniliselt september, jagub hilissügisesi seeni ka oktoobrisse ja novembrisse ning kauemgi. Suundusime neid Peipsi ümbruses avastama Peipsi toidupiirkonna eestvedaja Tauno Laasiku ja Mustvees elava seenefänni Merit Gussaroviga.

Mustvee keskuses kohtudes oli õhkkond ootusärev. Merit oli näinud pilte, kuidas sõbrannad mujal Eestis on lühikese ajaga korjanud korvide viisi seeni, aga talle pole selline õnn tänavu naeratanud. Päris tühjade kätega pole ta siiski jäänud.

Tauno üldjuhul siia, Mustvee kanti korjama ei satu, sest Varnja lähistel Põldmaa külas elades on ta metsadest niigi ümbritsetud ega pea kaugemale tulema. Aga teadmisi seente kohta on aastatega kogunenud küllaga. Neid ta jagama tuligi. Ta mainis, et Eestis kasvab tuhandeid seeni, millest söödavad on laias laastus 400, millest tema toidulauale jõuab poolesaja kandis.

Tauno käib seenel aasta läbi. Isegi veebruaris, kui metsas võib olla paks lumi, leiab ta puutüvedelt söödavaid seeni. Kevaditi korjab ta kurreleid, mürkleid ja kogritsaid. Tauno sõnul teavad inimesed tavaliselt kümmekonda seent, kuid neid võiks rohkem tunda. Ta tõi näiteks kukeseene, mida tunnevad kõik seenesööjad, aga vähesed teavad, et sellel seenel on ka palju maitsvamad sugulased, mis üldjuhul metsa jäetakse.