/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2019/10/16/12658521t1h79b1.jpg)
Meie põllumehed peavad rohkem põlde lupjama, ehitama paremad sõnnikuhoidlad ja energiasäästlikumad kasvuhooned, ostma täppiskülvikud – need on sammud, millega kohalikud põllumehed peaksid edaspidi kaasa aitama Eesti kliimaneutraalseks muutmisele.
Tellijale
Millised muudatused ootavad ees põllumajandust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus on otsustanud, et põhimõtteliselt on Eesti pürgimas 2050. aastaks kliimaneutraalseks riigiks.
Stocholmi Instituudi Tallinna keskuses valminud Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi üks autor ja AU Energiateenuse energiatõhususteenuste valdkonnajuht Siim Meeliste seletas, et riik on kliimaneutraalne, kui heidab õhku sama palju kasvuhoonegaase, kui oma teiste tegevustega ära seob. Praegu pole maailmas ühtegi sellist riiki.
Eesti on oma suuruse ja seega ka õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulga poolest küll pisike täpike maailmakaardil ja statistikas, kuid rahvaarvu vaadates oleme halvas mõttes esirinnas. „Oleme inimese kohta suurimate kasvuhoonegaaside õhkupaiskajate seas,” nentis Meeliste. „See on meile päranduseks tulnud energeetikasektori eripära, kõige suurem kasvuhoonegaaside heide tuleb põlevkivitööstusest.”