Blogi: minister Kingo vastas esmakordselt infotunnis riigikogu saadikutele

Tänases riigikogu infotunnis oli esimest korda riigikogu liikmete küsimustele vastamas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo (EKRE). Enamik opositsioonisaadikute küsimusi oligi just Kingole suunatud. 

Riigikogu infotunnis soovis Lauri Läänemets (SDE) esimese küsimusena saada väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingolt teavet ministri haldusalas toimuva kohta. Läänemets märkis, et järgmise aasta riigieelarves on vähendatud vahendid üürielamute meetmele 15 miljoni euro võrra ja kaotatud on toetused väikeelamute rekonstrueerimiseks, lokaalsete taastuvenergia kütteseadmete soetamiseks.

Läänemetsa huvitas, mis põhjustel just neid meetmeid, mis eelkõige maapiirkondade elu nagu aitavad ja toetavad, on otsustanud kärpida. Kingo ütles, et KredExi kaudu käivad need toetused üldjuhul. Ta tunnistas, et analüüsides tagantjärele seda perioodi, siis huvi selle meetme vastu oli oodatust oluliselt väiksem.

Urmas Kruuse (Reformierakond) soovis Kingolt teada, kas minister on Eesti Posti ärimudeli üle vaadanud ja mis plaan on Eesti Postiga laiemalt, et kirjad maal koju jõuaksid ja postkontorite arv ei väheneks nullini.

Kingo rõhutas, et viimasel üldkoosolekul sai ka selge sõnum öeldud: «Meie eesmärk on tagada inimestele, et nemad oma tellitud ajakirjanduse saaksid õigeaegselt kätte kuuel päeval nädalas ehk siis täpselt nii paljudel päevadel, kui tihti ajalehti väljastatakse ja hommikul.» Kingo viitas asjaolule, et kuigi konkurentsiamet andis soovituse postkontorite arvu vähendamiseks 215-le, siis meie sellega kaasa hetkel ei lähe, jääme selle juurde, et säilitame need 267 postkontorit, mis praegu on. Lahenduseks peaks olema analüüs iga Omniva kontserni ettevõtte lõikes – tulud, kulud ja tulem.

Analüüs peaks valmima kevadel ja selle põhjal saab alles hakata tegema konkreetsemaid otsuseid, kuidas edasi liikuda. «Kindel on see, et ka postiseadusest tulenevalt on meil kohustus toimetada ajakirjandusväljaanded inimesteni ja see nii ka jääb, see teenus ära ei kao,» kinnitas Kingo. Tema sõnul ongi selle analüüsi eesmärgiks leida lahendus, et ideaalis posti kojukandeteenuse miinus saaks kuidagi kasumlikuks tegevuseks või vähemalt siis nulli. 

Kingo võttis kõneks ka teema, mida meediaettevõtted ütlevad seoses ärimudeliga, et posti kojukanne on mahupõhine – mida rohkem arvuliselt lehti tellitakse, seda odavam on kojukanne. «Meie ei suuda tõsta meediaettevõtete müüginumbreid. Meie kohustus on tagada see, et me viime selle tellitud ajalehe inimeseni, aga see, kas tellitakse neid ja kui palju tellitakse, on iga ettevõtte enda müügistrateegia või siis tööstrateegia,» ütles Kingo.

Kingo lisas, et eraldi küsimus on, kuidas saaks positöötaja tegevusele uusi ülesandeid juurde anda. Näiteks kui praegu toob postitööaja inimestele koju pensione, siis äkki võiks ta hakata tooma ravimeid koju neile, kes pole keskustele lähedal.

Loe lähemalt blogist! 

Lisaks esitati kaks küsimust rahvastikuminister Riina Solmanile. 

Infotunnis oli ka peaminister Jüri Ratas, kellele polnud plaanis esitada ühtegi küsimust ning ka jooksvalt ühtegi päringut talle ei tulnud. Tegu kolmanda infotunniga, kus opositsioon boikoteeris kohapeale saabunud peaministrit. 

Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmed panid protesti märgiks seljad kokku esimest korda 18. septembri riigikogu infotunnis ja otsustasid, et ei esita peaminister Jüri Ratasele mitte ühtegi küsimust.

«Näeme, et Jüri Ratase sõnast selles valitsuses ei sõltu [midagi]; küsime neilt, kelle sõnast sõltub,» selgitas sotside juht Indrek Saar möödunud nädalal. Samuti ei olnud opositsioon rahul peaministri suhtlusstiiliga nii tema umbusaldamisel augusti lõpus kui ka möödunudnädalases riigikogu infotunnis küsimustele vastates. «See on üsna tihti ülevalt patroneeriv. Arvame, et inimeste omavahelises suhtluses ei peaks sellist tooni kasutama,» lisas Saar siis.