Valitsus pidas teist päeva järjest telefoniistungi ja otsustas kutsuda eile alanud lisaõppekogunemisele Okas veel 1467 reservväelast 23. jalaväepataljonist. Need on lisaks eile kutse saanud 61. tagalapataljoni reservväelastele.
Galerii: valitsus kutsub täna veel 1467 reservväelast välkõppusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel annab täna kell 12 kaitseväe peastaabis pressikonverentsil ülevaate õppuse eesmärkidest ja käigust. Postimees teeb pressikonverentsist otseülekande ja otseblogi.
Kokku on saanud kutse enam kui 2200 reservväelast. Mõlema üksuse lisaõppekogunemine kestab nädala lõpuni.
Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga, sest vahetu julgeolekuoht Eestile puudub jätkuvalt.
Täna kutsutakse kaitseväe juhataja ettepanekul lisaõppekogunemisele lisaks eile kutse saanud 61. tagalapataljonile ka 23. kergjalaväepataljoni reservüksuse reservväelased.
23. kergjalaväepataljoni reservväelased on kohustatud ilmuma viivitamatult Kaitseväe Akadeemia matkekeskusesse, mis asub Tartu linnas Raatuse 110.
Esimest korda kutsutakse lisaõppekogunemisele mitu üksust järjestikustel päevadel. Eile õppusele kutsutud 61. tagalapataljon on kriitilise tähtsusega riigikaitsesüsteemi toimimisel – just need reservväelased tagavad, et täna kutsutud 23. kergjalaväepataljon ning teised üksused oleks kiirelt valmis võitlema.
Reservväelased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist. 23. kergjalaväepataljoni reservväelased saavad lisainfot telefonilt 717 5010.
/nginx/o/2013/10/06/2521704t1hbb2d.jpg)
Lisaõppekogunemise Okas 2019 eesmärk on valmiduskontroll, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.
Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks, ka nendeks, mille realiseerumise tõenäosus on väike. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.
Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppusi, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.
Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.