Martin Müürsepa viimase lahingu korvpallimängule, mis peeti 26. septembril, tuli palju meie kossuässa sõpru üle terve maailma, tähelepanuväärne osa neist oli seotud Kaasani Unicsiga. Selles klubis mängis Müürsepp kolmel aastal, mis kõik kuulusid tema karjääri kirkamate hulka.
Kaks ühist aastat tõid sõpruse terveks eluks
Kõige meeldejäävamaks kujunes hooaeg 2003/04, mil võideti tugevuselt teine-kolmas eurosari ning Venemaa meistrivõistluste finaalis jäi Moskva CSKA alistamisest juuksekarva jagu puudu. Just tol hooajal oli Müürsepa üheks meeskonnakaaslaseks leedulasest täpsuskütt Saulius Štombergas, kes kutsuti ka viimasele lahingule.
Kui tegemist on 1973.–1974. aastal endises NSV Liidus sündinud korvpalluriga, tasub alati uurida, kas temagi teekond käis sarnaselt Müürsepa omaga läbi suurriigi noortekoondise laagritest. Štombergase oma siiski mitte. Tema jäi toona silmapiirilt välja, kuid ta jõudis kiirelt, juba 18-aastasena kodumaa Leedu meestekoondise kandidaatide sekka.
Unicsi meeskond moodustas kui ühe pere
«Saime esimest korda kokku Kaasanis ja selle aastaga ka sõpradeks. See oli hea aasta, võitsime eurokarika. Kui võidad, tähendab see, et meeskond oli hästi komplekteeritud. Meil olid ka head suhted, hea läbisaamine. Minu karjääri jooksul ei juhtunud sugugi igas klubis, et meeskond moodustanuks kui ühe pere. Kaasanis kindlasti niimoodi oli. Veetsime koos aega, käisime jalutamas, tähistasime sündmusi. Toonased sõprussuhted on säilinud,» alustab Štombergas jutuajamist Postimehega.