/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/05/02/12130517t1hef67.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjon tutvus teisipäeval perearstinduse olukorra ja probleemide ja nende võimalike lahenduskäikudega ning leidis, et perearstinduse probleemid tuleb kiiremas korras lahendada.
Komisjon: perearstinduse probleemid tuleb kiiremas korras lahendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis töötab praegu 743 perearsti ja on 786 perearstinimistut, neist 79 nimistus on alla 1200 isiku, mis on nimistu alumine piirmäär, teatas riigikogu pressiteenistus BNSile. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et kellelegi ei ole saladuseks esmatasandi arstiabi probleemid maapiirkondades.
«Arstide seas ei ole suurt motivatsiooni tööd teha väljaspool Tallinna või Tartut ja eriti teravalt torkab huvipuudus silma just nooremate arstide hulgas. Seega tuleks väljaspool Tallinna ja Tartut töötavaid perearste motiveerida rahaliste vahenditega, seahulgas nii praegu töötavaid kui ka sinna tööle suunduvaid perearste,» sõnas Mölder.
«Samuti on murekohaks Tallinna linna eripära, kus on samal ajal nii suuri nimistuid kui ka väikesi ja perearstid kolivad väiksematest piirkondadest üldse ära,» lisas Mölder.
:format(webp)/nginx/o/2019/08/12/12458833t1he99f.jpg)
Tema sõnul oleks kohalikel omavalitsustel palju teha noorte julgustamisel oma nimistuid avama. Samuti võiks tulevikus perearsti ja nimistu lahti siduda ning kokku siduda äriühingu ja nimistu. Ehk perearst ei saaks enam oma nimistuga ettevõttest lahkuda. «Lahenduste otsimist ei ole mingit mõtet kusagile kaugusse lükata ja kui süsteem ise paika ei lähe, tulebki riigil ja omavalitsustel hoogu anda,» sõnas Mölder.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt lisas, et esmatasandi arstiabis on oluline koostöö ja seda nii sotsiaalvaldkonna kui ka tervishoiu vahel. «Rõõmustav oli täna haigekassa esindajalt kuulda, et kauaoodatud probleemile hooldekodudes töötavate õdede ja nende rahastuse küsimuses on lahendus leitud ja lootus on, et juba 1. jaanuarist hakkab haigekassa ka seda teenust teatud tingimustel rahastama.»
Küti sõnul teeb head meelt, et muredele lahenduste otsimisega tegeletakse aktiivselt ja sotsiaalministeeriumis on valmimas eelnõu, mis viib sisse muudatused tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse. «Kindlasti hoiab sotsiaalkomisjon selles valdkonnas toimuvatel tegevustel ja lahenduste otsimistel ka edaspidi silma peal,» ütles Kütt.
Perearstinduse probleeme aitasid sotsiaalkomisjonil lahata sotsiaalministeeriumi, terviseameti, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Haigekassa ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad.