Sunn O))) tegi keha tugevaks ja pani kõrvad kumisema 

21. sajandi muusika ühe huvitavama nähtuse, USA drone/doom-metal-bändi esmaspäevane kontsert Vene Teatris pakkus survet, raskust, riffe, kahevahelolekuid. Foto: Kris Moor

Sunn O))) on bänd, keda ümbritseb nii mõnigi müüt. Osa nende endi loodud, teised vast mitte. Selle mütoloogilise korpuse osaks on ka jutud, mida kõike selle bändi laiv su kehaga võib teha ja kust otsast hakkab toimuma lagunemine. On mainitud paanikahäireid, rinnavalusid, justkui kiviga pähe saamist, rääkimata tagasihoidlikumatest probleemidest nagu kõrvavalu.

Kui kaldutakse hüpohondriale (mõni julgema suuvärgiga inimene võib kasutada ka väljendit kusik) ega olda varem Sunn O))) kontserdil käinud, võivad hakata pähe sugenema igasugused mõtted ja kujutlused. Aga mis saab, kui need valusad helidetsibellid ikkagi läbistavad keha ja hakkavad seal muidu vist üsna korrapäraselt toimivas masinavärgis omasoodu toimetama ja midagi ümber muutma... ja nii edasi ja nii edasi, ja need pihud muutuvad ikka higisemaks…

Soojendusesinejaks oli Caspar Brötzmann. Tema legendaarsest free jazz-saksofonistist isa võis kevadel samuti Tallinnas mängimas näha. Caspar Brötzmann ei ole kännust kaugele kukkunud ning vajutab ka free-meeleoludes ja kompromissitult. Võib-olla mitte nii sugestiivselt ja veenvalt, kuid samas oli tema roll olla ainult soojendaja.