Riigikohus jätkab presidendi kaebuse arutamist 11. novembril

President Kersti Kaljulaid. Foto: AXEL SCHMIDT / REUTERS/ Scanpix Baltics

Riigikohus jätkab presidendi kaebuse arutamist 11. novembril. President Kersti Kaljulaid jättis kaks korda välja kuulutamata kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi andva seaduse ning pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada 29. mail vastu võetud seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikohus arutab presidendi taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks riigikogus vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus uuesti 11. novembri istungil. Esimene istung toimus 8. oktoobril. 

Riigikohus edastas Postimehele, et presidendi kaebuse puhul on tegu väga mahuka ja riigiõiguslikult olulisis küsimusi tõstatava põiseaduslikkuse järelevalve asjaga. «Seetõttu võtab selles asjas põhiõiguste kaitse ja kaalukate avalike hüvede vahel tasakaalu leidmine aega,» selgitas kohtunik Nele Parrest.

Riigikohus lahendab presidendi kaebust kirjalikus menetluses, seetõttu ei toimu suulisi istungeid, kuhu on kutsutud menetlusosalised. Ometi arvestatakse osapoolte saadetud kirjalikke arvamusi. 

Asjas on enda arvamused saatnud lisaks presidendile ja riigikogule ka justiitsministeerium, õiguskantsler, kaitseministeerium, siseministeerium, kaitsevägi ja kaitsepolitseiamet, edastas Riigikohtu pressiesindaja Susann Kivi. 

Riigikogu võttis tänavu 20. veebruaril vastu kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse, mille riigipea jättis 7. märtsil välja kuulutamata, kuna tema hinnangul on seadus vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi.

29. mail võttis parlament seaduse uuesti muutmata kujul vastu ning esitas selle 31. mail presidendile väljakuulutamise otsustamiseks. Riigipea otsustas seadust mitte välja kuulutada ning pöörduda Riigikohtusse taotlusega kuulutada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

«Selliste täiendavate õiguste andmine kaitseväele rahu ajal on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt inimeste põhiõigusi. Seadus annab kaitseväele põhjendamatult laia võimaluse inimeste jälgimiseks, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse mõtte, eesmärgi ega kaitseväe rolliga demokraatlikus ühiskonnas,» ütles president Kaljulaid seadust välja kuulutamata jättes.