Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Otsepilt: mida arvavad õpetajad põhikooli lõpueksamitest loobumisest? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Video ei ole enam kättesaadav. Video ei ole enam kättesaadav.

Riigikogu kultuurikomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada koos huvirühmadega eelnõu, millega soovitakse kaotada riiklikud põhikooli lõpueksamid.

Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on tegemist eelnõuga, mis vajab võimalikult paljude huvirühmade kaasamist. «See puudutab kogu ühiskonda ja seetõttu kutsusime kokku erinevad osapooled, et kuulata ära nende seisukohad. Kindlasti tuleb üksjagu ettepanekuid, mida tuleb eelnõu edasise menetluse käigus kaaluda,» märkis esimees.

Must lisas, et sõltumata eelnõu lõpptulemusest, ei mõjuta see nende õpilaste lõpueksameid, kelle põhikooli lõpetamine seisab ees eeloleval kevadel. «Need õpilased, kes lõpetavad tuleval kevadel 9. klassi, peavad igal juhul eksamid sooritama,» lisas esimees.

Komisjoni aseesimehe Heidy Purga sõnul on eelnõule laekunud hulgaliselt erinevaid muudatusettepanekuid, mida komisjon peale avaliku istungi toimumist ja erinevate huvigruppide ärakuulamist tõsiselt arutama hakkab. «Kindlasti ei soovi me nii põhjalikus protsessis kiirustada,» märkis Purga.

Õpetajate aineliidud on vastu põhikooli riiklike lõpueksamite kaotamisele

Eesti õpetajate aineliidud pöördusid esmaspäeval haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning riigikogu kultuurikomisjoni poole ettepanekuga kutsuda arutelult tagasi põhikooli riiklike lõpueksamite kaotamist plaaniva kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu . 

Õpetajate aineliitude hinnangul on oluline jätkata seniste ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite arendamist. Põhihariduse standard on väärtus, mis peab olema ühiskonnas kokku lepitud. Riiklikud lõpueksamid on loomulik osa õppest, millel on oluline roll õppija motivatsiooni kujunemisel, teadmiste-oskuste-hinnangute süstematiseerimisel ja arenguks tarviliku pingutuse toetamisel, kirjutavad aineliidud.

Lisaks on õpetajate sõnul lubamatu, et Haridus- ja Teadusministeerium ei kaasanud seaduseelnõu väljatöötamisse ühtki õpetajate aineliitu, jättes seega arvesse võtmata valdkonna spetsialistide, õpetajate, kogemusel ning teadusuuringutel põhinevaid seisukohad. 

Õpetajate hinnangul peavad hariduse üle langetatavad otsused olema poliitikaülesed. Riigikogu liige Katri Raik on palunud haridus- ja teadusministril Mailis Repsil eelnõu menetlusest tagasi võtta. 

Tänasele komisjoni istungile on kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Eesti Matemaatika Seltsi ja Koolimatemaatika Ühenduse, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu, Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu ning Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühenduse esindajad.

Tagasi üles