Sotside õlul on pea poole miljoni suurune laenukoorem

Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar. Foto: Kristjan Teedema

Sotsiaaldemokraatlik erakond on sel aastal valimiskulude katteks laenanud LHV pangalt kokku 550 000 eurot, selgub erakondade rahastamise järelevalve komisjonile esitatud andmetest. Erakonna kinnitusel on pisut üle 50 000 euro tänaseks pangale tagasi makstud. 

Laenuraha kasutab erakond seljataha jäänud riigikogu ja europarlamendi valimiskulude katteks. Järgmisteks, 2021. aasta kohalikeks valimisteks tahab erakond laenust priiks saada. 

«Oleme mõlema laenu tähtaja puhul lähtunud põhimõttest, et enne järgmisi valimisi (2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete valimisi) saaksid kõik eelmiste valimistega tekkinud kohustused kaetud. Vastavalt sellele saavad laenud tasutud,» selgitas erakonna peasekretär Rannar Vassiljev. 

Kohe riigikogu valimiste järel, majandusaasta teises kvartalis võttis Sotsiaaldemokraatlik erakond LHV pangalt laenu 300 000 eurot, kolmandas kvartalis laenati lisaks 250 000 eurot.

«Tänase seisuga on meil veidi üle 50 000 [euro] esimesest laenust tagasi makstud. Seega on laenujääk alla 500 000,» kinnitas Vassiljev, kelle sõnul on hiljutise, 250 000 euro suuruse laenu käendajateks suurem osa erakonna praeguse juhatuse liikmetest. Erakonna juhatuses on 21 liiget. 

«Mõlemad laenud on seotud kevadel toimunud Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistega kaasnenud valimiskulude finantseerimisega,» lisas Vassiljev, märkides, et erakonna eesmärgiks on saada valimistega üles jäänud arvete tasumisega aasta lõpuks ühele poole. «Selles graafikus ka liigume,» lisas ta. 

Lisaks plaanib erakond mitmeid kulusid kokku hoida. «Kontori kulude vähendamine on endiselt aktuaalne, arvestades meie finantseisu ning seda, et vajame väiksemat pinda kui varem. Kolimise kõrval on võimalik ka praeguse kontoripinna vähendamine,» tutvustas Vassiljev tulevikuplaane. 

Rahakotis pitsitab 

Erakondade rahastamise järelevalve komisjonile esitatud andmetest selgub, et majandusaasta kolmandaks kvartaliks oli erakond miinuses enam kui 100 000 euroga. Rahaseis on tegelikult veel kehvem, sest tulemisse erakonna peasekretäri sõnul arvestatud ka pangalaen. 

Pärast 2019. aasta riigikogu valimisi langesid sotsiaaldemokraadid opositsiooni, ühtlasi kaotasid nad oluliselt kohti riigikogus: varasema 15 mandaadi asemel said nad viimaste riigikogu valimiste järel vaid kümme kohta parlamendis. Ühtlasi tähendab see erakonnale ka märkimisväärsemalt väiksemat toetust riigilt.

Kui 2018. aastal said sotsiaaldemokraadid ühes kvartalis riigilt toetust 200 978 eurot ehk kokku 803 911 aastas, siis viimaste riigikogu valimiste järel on riikliku toetuse suuruseks 131 510 eurot kvartalis ehk edaspidi 526 040 eurot aastas. Laias laastus tähendab see, et viie mandaadi kaotuse hind tähendab sotsiaaldemokraatidele kaotust enam kui 277 800 eurot aastas. 

Kui suure osa moodustab riiklik toetus erakondade tuludest ning kust veel raha saadakse, vaata lähemalt graafikust:

 

Riiklik toetus moodustab märkimisväärse sissetuleku erakondade rahakotis. Parlamendierakondadest on näiteks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) eelarves 2019. aasta kolme kvartali kokkuvõttes suurim osakaal just riigi toetusel. Kui palju on erakondadel kulusid kokku ning kui suure osa kulude katmiseks moodustab riigilt saadud toetus, vaata lähemalt: 

 

ERJK andmetest selgub, et sotsiaaldemokraadid on ka varem laenu võtnud, 2015. aastal oli laenusummaks kokku 250 000 eurot. Siis võeti laenu Swedbankilt. Erakonna peasekretäri sõnul on laen praeguseks tasutud. 

Sotsiaaldemorkaadid pole erakondadest ainsad, kes on 2019. aasta riigikogu valimiste aastal laenu võtnud. Eesti 200 on saanud LHV pangalt 100 000 eurot laenu. 

Erakonnaseaduse järgi saab alla viieprotsendise valimiskünnise jäänud erakond, kes on vähemalt neli protsenti häältest saanud riigieelarvest eraldist 100 000 eurot aastas. Nii saab viimastel riigikogu valimistel 4,4 protsendi hääletajate toetuse saanud Eesti 200 riigilt kopsaka summa. 

§ 122.  Laenamine

Erakond võib sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ning laenamine toimub turutingimustel. Laenulepingut võib tagada ainult erakonna varaga või tema liikme käendusega.

Laenulepingutest tulenevate kohustuste summa ülempiir on 25 protsenti erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon avaldab summa oma veebilehel. Ülempiiri ei kohaldata valimisliidu suhtes ning erakonna suhtes, mille tulude kogusumma eelmisel majandusaastal oli alla 50 000 euro.

Allikas: Riigi Teataja, erakonnaseadus