/nginx/o/2011/12/23/888606t1h7115.jpg)
Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktori Ingrid Danilovi sõnul on nende koolis juba pikka aega mure, et nad suudavad tüdrukutele pakkuda vähe erialasid ja head lahendust sellele pole.
Ingrid Danilov: praegune olukord devalveerib keskharidust päris tugevasti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui välja arvata Tallinna, Tartu ja veel mõned suuremates linnades asuvad kutsehariduskeskused, siis ma arvan, et see on probleemiks enamustes Eesti kutsekoolides,» nentis Danilov.
Danilov väitel tekib olukord riiklikku koolitustellimuse tõttu, sest tüdrukutele sobivate ja eriti just tüdrukuid huvitavate erialade lõpetajate järele on väiksemas regioonis nõudlus nii väikene, et õppegruppide avamine pole võimalik.
See on Danilovi arvates aga üks põhjusi, miks tüdrukud eelistavad kutsekoolile gümnaasiumi.
Lisaks tuleks Danilovi hinnangul kriitiliselt üle vaadata, kas tüdrukutele sobivate erialade puhul, kus täna on õppima asumisel nõudeks keskharidus, peab see tingimata nii olema või piisaks põhihariduse nõudest.
Danilovi sõnul tooks iluteeninduse erialade haridusnõude muutmine kindlasti põhikooli lõpetanud tüdrukuid kutsekoolidesse juurde ja ilmselt on neid erialasid veelgi, mida tüdrukud sooviksid hea meelega õppida.
Samas oleks Danilovi väitel veelgi olulisem üle vaadata rakenduskõrgkoolide erialad ja hinnata, kas üks või teine eriala peaks üldse olema kõrghariduse valdkonnas või võiks eriala õpetadagi üksnes kutsekoolis.
«Minu arust ei vaja korrastamist üksnes üldharidusmaastik, vaid kutse- ja rakenduskõrghariduse vahelised seosed samuti,» toonitas ta.
Danilov tunnistas, et temagi hinnangul on gümnaasiumite ja kutsekoolide vahel konkurents, sest õppijaid ei jätku mõlemale poole. Danilovi arvates on olukord gümnaasiumites nüüd selline, et praktiliselt igaüks, kes soovi avaldab, saab gümnaasiumisse.
«Aga on ju selge, et taoline olukord devalveerib keskharidust päris tugevasti,» lisas ta.
Danilovi sõnul muutub olukord vaid siis, kui gümnaasium ja põhikool pole enam eraldi koolid, sest siis pannakse õpilane põhikooli lõppedes olukorda, kus ta peab oma haridustee jätkamiseks astuma sisse uude kooli.
«Siis tõenäoliselt teeb praegusest enam õpilasi valiku ka kutsekooli kasuks,» arvas ta.
Danilov rõhutas, et sellise süsteemi jaoks on aga vaja, et põhikoolis tehtaks õpilastega märksa enam karjääritööd, et õpilased saaksid rohkem eelteadmisi erialadest ja oma tulevastest töökohtadest.
«Täna on karjääriõpe põhikoolis ikka väga-väga tagasihoidlik ja õpilased, kes tulevad kutsekooli, päris sageli ei oma mingitki ettekujutust tulevasest tööst,» muljetas ta. «Ja paraku selgub alles kutsekoolis, et valitud eriala ei sobigi.»
Danilov lisas, et oma roll on ka kutsekoolidel, mis peavad pidevalt pingutama, et erialade valik õpilastele oleks mitmekesine, vastaks suures osas tööjõu vajadusele ja koolide maine õpilaste silmis oleks hea.
Danilov väitel leidis nende lõpetajatest enne majanduslangust tööd umbes 60-70 protsenti, seejärel number langes, kuid on nüüd hakanud taas tõusma.
«Samas suurenes masu ajal nende lõpetajate hulk, kes läksid edasi õppima kõrgkoolidesse,» lisas ta.
Tüdrukute ja poiste suhe on Haapsalus Danilovi sõnul üsna täpselt pooleks, kuid seda tänu sellele, et kolmandik õppijatest on täiskasvanud, kellest suurem osa on õrnema soo esindajad.
Põhikoolijärgsete õppijate osas kaldub kaalukauss poiste poole. Poisid õpivad valdavalt ehituse, puidutöö ja arvuti erialadel, kuid ka koka õpperühmades on pooled õpilastest juba poisid.
Danilov sõnul on viimase aastate trend, et tüdrukud on asunud rohkem kui varem õppima ehitusviimistlust, kuid poisid on siiski tugevasti ülekaalus.