/nginx/o/2011/12/23/888604t1h7a18.jpg)
Tartu Kutsehariduskeskuse direktori Andrus Kompuse arvates tuleks juba põhikoolidesse kohustuslikus korras luua karjäärinõustajate ametikoht, et noored saaksid enne gümnaasiumisse või ametikooli minemist oma otsuse läbimõeldult teha.
Kompus: põhikoolidesse tuleb tuua karjäärinõustajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie põhikoolilõpetaja pole valmis valikute tegemiseks,» väidab Tartu Kutsehariduskeskuse juht Andrus Kompus.
Kompuse väitel kinnitab tema hinnangut statistika, mis näiteks Tartu puhul näitab, et kutsekooli tuleb vaid 10 protsenti lõpetajatest, mis on võrreldes peaaegu kõigi teiste Euroopa riikidega uskumatult madal number.
Näiteks Soomes on gümnaasiumisse ja kutsekooli minejate suhe XX:XX.
«Kas meie noored on siis nii palju andekamad?» küsis Kompus.
Kompuse arvates on selle trendi üheks põhjuseks just olematu karjäärinõustamine, mis naaberriikide näitel peaks algama juba 7. klassist, et õpilane saaks 9. klassi lõppedes teha informeeritud ja tema vajadustest lähtuva otsuse.
Teiseks põhjuseks, miks õpilased gümnaasiumis jätkavad, on Kompuse sõnul senine koolivorm, sest põhikool ja gümnaasium pole eraldatud.
«Praegu pole kool huvitatud, et mingi ametikool tuleb õpilast ära võtma,» sõnas Kompus. «Kui koolid oleks lahus, peaks põhikooli lõpetaja aga süüvima uue kooli valiku protsessi ja mõtlema tõsisemalt. Täna ei mõtle õpilane ja ei mõtle ka lapsevanem.»
Kompuse sõnul oleks hoopis loogilisem, kui noor ei tormaks gümnaasiumisse ja siis ülikooli, vaid õpiks ameti (põhikoolist tulles saades ka keskhariduse), läheks paariks aastaks tööle ja läheks alles siis ülikooli, tehes niimoodi teadliku valiku ja sammuks mööda karjääriredelit.
«Praegu tormame kõik gümnaasiumisse, siis ülikooli ja siis vaatame, mis edasi saab ja kas saab,» kirjeldas Kompus.
Küll aga on Kompuski kindel, et sellist muudatust ei saa teha ilma taustsüsteemi loomiseta, milleks olekski kutsenõustajate ametikohad.
Kompuse hinnangul on karjäärinõustajate töö praegu aga kaootiline ja pigem projektipõhine ning süsteemsust Eesti pole. Seetõttu tulekski hakata seda looma, et kutse valimine oleks teadlik tegevus, sest valikaineid on juba põhikoolis.
Ideaalne oleks Kompuse arvates see, kui professionaalsed nõustajad oleks koolides palgalised inimesed, kes töötaks näiteks koolipsühholoogide moodi.
Kompus ei varja, et karjäärinõustajate lisamine koolidesse aitaks tõenäoliselt populariseerida kutsekoole ja läbi nõustajate on võimalik kutseharidussisu lahti rääkida, sest praegu on isegi poliitikutele mõnikord raske selgeks teha, et see pole tupiktee.
«Sageli on arvamus, et kui noor läheb kutsekooli, on pärast kõik teed kinni, kuigi see pole nii, sest lõpetaja saab minna isegi ülikooli,» sõnas Kompus.
Ainsaks kutsekooli puudutavaks tõsisemaks vastuväiteks on Kompuse sõnul see, et nende pakutava keskhariduse maht on väiksem kui gümnaasiumites, kuid seegi pole ehk miinuseks.
«Hariduse tase ei sõltu õppekoha mahust ja meil on sageli teema üleval, et õppekavad on ülepaisutatud – siin ongi müra maha võetud,» selgitas Kompus. «Et 10 protsenti lõpetajatest läheb otse ülikooli, näitab, et pakutav haridus on konkurentsivõimeline.»
Täiesti eraldi teemana tõstatas Kompus aga ka küsimuse, et mida tuleks teha nende põhikooli lõpetajatega, kes kutsekooli sisse ei saa või välja langevad ja siis imestavad, et kas neile ei pandagi aine lõppedes kolme välja.
«Mis nendest saab,» küsis Kompus. «Selliseid lihtsaid erialasid pole enam, kus vajutad ainult punast või musta nuppu. Noortele tuleb seda juba varakult teadvustada, et nad peavad pingutama. Koolis ehk kirjutatakse kolm välja, kuid tööandja ei kirjuta.»