/nginx/o/2009/05/01/171377t1h2465.jpg)
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) juhi Arthur Sepperni arvates on probleemiks, et kesk- ja väikeettevõtted ei planeeri oma kaadripoliitikat ette, mistõttu on kutsehariduskeskustel keeruline neid vajalike spetsialistidega kindlustada.
Arthur Seppern: kesk- ja väikeettevõtted tahavad spetsialiste saada kohe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IVKHKs õpib praegu 1533 inimest, kellest 56 protsenti on poisid. Täiend- ja ümberõppes läbivad koolituse aastas umbes 1300-1500 õppijat.
Sepperni hinnangul on nende pakutavate erialade ja kursuste valik küllaltki lai, kuid valik sõltub eelkõige partnerite ja ettevõtete vajadusest.
Sepperni sõnul suheldakse iga-aastaselt näiteks Eesti Eneriga ja Viru Keemia Grupiga, kuid kesk- ja väikeettevõtted on palju passiivsemad ning nad ei planeeri oma kaadripoliitikat ette.
«Nad tahavad saada kohe või tahtsid saada eile. Ilmselt sellest ka palju kära, et kutsekoolid ei suuda kindlustada neid vajalike spetsialistidega,» pakkus Seppern. «Kesk-ja väikeettevõtted on lihtsalt ebapiisavalt informeeritud nendest võimalustest, mida kutsekoolid pakkuvad.»
Seppern tõstis aga esile, et väga imelik on trend, kus üha enam lõpetajaid suundub tööle piiri taga: praegu on see protsent 6, kuid eelmisel aastal oli veel 4.
Tütarlastele sobivate alade leidmine pole Sepperni hinnangul probleem, kuid samas pole mõtet toota nõudluseta spetsialiste.
«Võtaksin heameelega tasemeõppesse näiteks fotograafia erialale, vahet pole, kas need on tüdrukud või poisid,» nentis ta.
Sepperni kinnitusel pole ta ka kuulnud, et keegi õpetaks tasemeõppes konferansjeesid-õhtujuhte, pulmavanemaid, tavandiürituste korraldajaid või teisi sarnaseid spetsialiste.
Küll aga tuleks Sepperni arvates vaadata tulevikku ja esitada küsimus, et millal hakatakse koolitama mehaanikuid tuuleenergial töötavate seadmete jaoks jne.
Sepperni arvates on muutumas ka kutsehariduse kuvand, sest eelmisel aastal tulid IVKHKsse kaks gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanut. Ka õppis koolis näiteks 72-aastane naisterahvas, kes tuli õppima arvutikursustele ja selle edukalt lõpetas.
«Partnerite arvates on kutseharidus Ida-Virumaal noorte hulgas populaarne ja kasvava trendiga,» kinnitas Seppern. «Arvan, et üheks põhjuseks, miks Kohtla-Järve on sunnitud koole ümber korraldama, on faks, et umbes 800 õppurit on tulnud õppima kutsekooli.»