/nginx/o/2011/12/23/888598t1h9b82.jpg)
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktori Riina Müürsepa hinnangul vajavad koolid palju tõhusamat kutsenõustamist, sest õpilased tuleks rohkem kokku viia tegelikkusega, mida üks või teine amet endast kujutab.
Direktor: õpilased tuleks kokku viia tegelikkusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Müürsepa hinnangul on neil erialade valik väga lai ja annab võimaluse mõlemast soost õppijatel valikute tegemiseks. Nii ongi Pärnumaa Kutsehariduskeskuse 1280-st õppijast tüdrukuid 646 ehk 50,5 protsenti ja poisse 634 ehk 49,5 protsenti.
Müürsepp möönis, et ühiskonnas on kujunenud teatud hoiakud, et need on meeste ja need naiste tööd, kuid tema hinnangul on noored üsna avatud ka teistele valikutele. Näiteks õpivad üksikud tüdrukud metsanduse, autotehniku, tisleri kui ka ehituse erialadel ja noormeestest on õppureid müüja, abiaedniku , majutusteeninduse, koka ja pagari erialadel.
Müürsepp tõstis esile, et neil ei õpi tüdrukud näiteks elektroonikaseadmete koostajaks, koostelukksepaks ega kivi-betoonkonstruktsioonide ehitajaks. Samal ajal pole noormehi rätsepa, juuksuri, sekretäri ja hooldustöötaja erialadel.
«Minu arvates on meil küll suhteliselt hästi nii erialade valikuga kui ka meeste-naiste suhtarvuga,» nentis Müürsepp.
Müürsepp tõstis esile, et kutsehariduses on vastavalt seadusele võimalik õpet anda väga erinevatel haridustasemetel alates ilma haridusnõudeta õppekavadest kuni kõrgema haridusega õppijateni, kes soovivad uut eriala omandada välja.
Kõrgemad on haridusnõuded nendel erialadel, kus osutatakse isikuteenindust või on vajalik suurem küpsus ja keskhariduse eelnev olemasolu.
Küll aga on Müürsepagi hinnangul üldhariduses kindlasti arenguruumi kutse- ja karjäärinõustamise alal, et noored oskaks õiges vanuses valikuid teha.
«Sageli pole põhikooli lõpetaja küps otsustamaks , kelleks saada ja alati pole kindlad veendumused kujunenud ka keskkooli lõpuks,» selgitas Müürsepp.
Seega tuleks Müürsepa sõnul panustada eelkõige noorte kvaliteetsele nõustamisele ja rohkem viia noori kokku selle tegelikkusega, mida üks või teine amet endast kujutab.
Praegu on Pärnumaal proportsioon kutse- ja keskharidusse suundujate vahel umbes 30-70 ja sellel tasemel on see olnud viimased 4-5 aastat.
«Kutsehariduse maine maakonnas on tõusnud, samal ajal on vastuvõtu number püsinud samal tasemel või langenud,» nentis Müürsepp.
Vastuvõtu number on samal tasemel püsinud, sest kool täidab riigitellimust. Viimastel aastatel on jäänud osa soovijaid ka vastu võtmata õpilaskohtade vähesuse tõttu populaarsematel erialadel.
Müürsepa sõnul on nad kasvatanud õppekavade arvu, kuhu saab õppima asuda pärast keskhariduse omandamist ja seda just õppijate huvi tõusu tõttu.
Müürsepa hinnangul on riigil võimalik proportsiooni mõjutada, kui ka gümnaasiumiastme osa täidetakse õppijatega riigitellimuse alusel, kuid täna otsustab gümnaasiumiosa suuruse üle kohalik omavalitsus.