Vihjeandja tõttu skandaali sattunud Nurkse instituut ei eksinud projektirahade maksmisel tahtlikult ja ka salvestised ei tõesta vastupidist, ütleb TTÜ uurimiskomisjoni juhtinud teadusprorektor Renno Veinthal.
TTÜ auditijuht: salvestised ei loe, sõnad pandi suhu ja tõlgendusruumi on palju (21)
Neljapäeval avalikustatud raport koosneb komisjoni hinnangutest, et teadlased ei petnud, kuid ei näita tõendeid, mille alusel need anti. Postimees küsis sama infot teadlastelt algusest peale, aga nad vaikisid. Nüüd palus ajaleht komisjoni tõendeid näha, ent TTÜ keeldus, viidates andmekaitsele. Miks peaks raporti järeldusi uskuma?
Komisjon on algusest peale teinud oma tööd heas usus, sooviga tõde välja selgitada. Kuna me oleme ülikooli töötajad, siis tahes-tahtmata võib avalikkus meie tegevust näha kui soovi varjata, kinni mätsida või mitte kõike avalikustada. Aga paraku on nii, et tõendite hulgas on omajagu sellist, mis on andmekaitse seaduse järgi isikuandmetesse puutuv. Seda lihtsalt pole võimalik kolmandale osalisele jagada. Nende sortimine, et eraldada sealt isikuandmed, ei ole mõeldav.
Vähemalt paar inimest rääkis komisjonile, et süüdistuste alla sattunud teadlaste osalust OpenGovIntelligence’i (OGI) projektis pole nende teada olnud. Miks raport seda ei märgi?
Mina küll ei saa seda kinnitada. Vastab tõele, et ma ei viibinud kõigi intervjuude juures, aga kindlasti ma ei ole nõus, et ütlusi andnud töötajad oleks väitnud, et see või teine projektis olnud inimene seal ei töötanud. Kõigepealt kohtuti vilepuhujaga – ta rääkis, mida ta teab või arvab teadvat. Järgmisena kohtus komisjon projekti juhiga. Kui keegi üldse, siis projektijuht peab teadma, mida lubati, kes mida pidi tegema, kuidas rollid projekti kestel muutusid. Projekti täitjad võivad teada ja mõnikord ka teavad teiste panust.