Miks ja kuidas peaks kulka rahastama betooni?

Kultuurkapitali juht Kertu Saks peab oluliseks, et järgmise riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitamisele eelneks avalik arutelu. «Kui Eestil oleks nimekiri objektidest, mida me vajame, siis oleks see suurepärane isegi siis, kui nende ehitamiseks läheks sada aastat,» leiab ta. Foto: Mihkel Maripuu

Septembri lõpus avatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) saalikompleks on kolmas ning viimane riiklikult tähtis kultuuriobjekt, mille ehitamist rahastatakse Eesti Kultuurkapitali kaudu. Nüüd, kui Kumu, Eesti Rahva Muuseum (ERM) ja EMTA saal on valmis ning prognooside kohaselt 2023. aastaks ka täielikult tasutud, tõstatab kultuurkapitali juhataja Kertu Saks (48) küsimuse, mis on need järgmised riiklikult tähtsad ehitised, mida kulka võiks rahastada.

Kuidas käib riiklikult tähtsa objekti valimine? Näib, nagu ooperimaja Tallinna linnahalli viimine on otsustatud.

Oleme ka kuulnud uudiseid, et valitsus arutab lähiajal, kuidas kulka võiks toetada ooperimaja rajamist Tallinna linnahalli, aga kehtiva Eesti Kultuurkapitali seaduse järgi peab selle otsuse tegema siiski riigikogu ning eelnevalt peab olemas olema ka pingerida.

Kulka seaduses on kirjas, et kultuurkapitali nõukogu jaotab hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereale.

Kultuurkapitali seadus ütleb, et korraga võib maksta kahte objekti, ja nagu ma eelnevalt ütlesin, on ühes aastas meil selleks kokku umbes kaheksa miljonit eurot. Prognoositakse, et aastaks 2023 on kõik objektid makstud ja seepärast on väga õige aeg alustada ühiskondlikku arutelu, kus selguks prioriteet – kas üks suur kallis objekt või mitu väiksemat.

Kuidas on kulka rahalist seisu mõjutanud alkoholiaktsiisiga mängimine?

Olime ärevad, sest me ei teadnud, mis hakkab saama, eriti olukorras, kus aktsiisi langetati 25 protsenti. Praegu on seis aga hea, sest alkoholi- ja tubakaaktsiisi on laekunud prognoositust rohkem, samamoodi ka hasartmängumaksu.

Kui vaadatagi viimaste aastate arve, siis liigume kogu aeg vaikselt ülespoole, umbes kaks protsenti aastas. Nii et selles mõttes läheb kultuurirahval olukord iga aastaga paremaks.