1919. aastal vastu võetud maaseadusega sundvõõrandati üle tuhande mõisa üle kogu Eesti. Valdavalt baltisaksa eliidile kuulunud suurmaaomandist loodi üle poolesaja tuhande talu. Noore riigiaparaadi jaoks oli tegu väljakutsega, mis kujundab meie asustuspilti tänaseni, kirjutab ajaloolane Kadri Tael.
Tellijale
Kadri Tael: maaseaduse jäljed Eesti maastikus ja asustuspildis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sajand tagasi vastu võetud maaseadus muutis kardinaalselt maaomandit ja -kasutust, olles kõige ulatuslikum ühiskondlik-majanduslik ümberkorraldus, mis Eestis pärast iseseisvumist teostus. Tagasivaatavalt on 1919. aasta seadusest ja maareformist kirjutatud üksjagu, sellest annab ühe laiahaardelisema ülevaate professor Tiit Rosenbergi sulest ilmunud artikkel kogumikus „Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost“.