Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse

PR Foodsi juhatuse liige Indrek Kasela avamere kalakasvanduse töölaeval Tagalahel. Foto: Jaano Martin Ots

Väidetavalt kalatoodetest põhjustatud listerioosijuhtumid ning arutelud Norra lõhe kvaliteedi ümber on tähelepanu kõrvale juhtinud olulisemast – kalakasvatus on võimalik tulevikulahendus maailma kasvava rahvastiku toitmiseks ilma ökosüsteemi liialt kahjustamata.

Õigesti majandatud kalakasvandustest saab kvaliteetset ja tervislikku toitu väiksema keskkonnakoormusega kui looma- või linnukasvatusest.

Koalitsioonilepinguga on Eesti valitsus võtnud suuna avamere kalakasvatuse edendamisele ning keskkonnaministeeriumis on koostamisel vesiviljelust reguleeriv määrus. Kalakasvatajad aga peavad lubade andmise kadalippu mõistetamatult aeglaseks ja saastetasusid ettevõtlust piiravaks, sest teistes kalariikides kasvandustele saastetasu ei ole.

Kodumaist kala on vähe ja see on kallim, kauplustes laiutab Norra säästulõhe. Eestis kasvatatakse 800 tonni kala aastas, Norras 1,3 miljonit tonni. Samas süüakse Eestis aastas üle 20 000 tonni kala ja kalatooteid, seega on kodumaiste kalakasvatuste osakaal vaid mõni protsent.

Kõrge hind

Eesti kalakasvatajate kinnitusel on kohalik kala Norra toodanguga võrreldes mahe, GMO- ja antibiootikumivaba. Eesti kala hinda tõstavad aga karmid keskkonnanõuded ja saastetasud, mis Skandinaavia konkurentidel puuduvad.

«Ega norrakad rumalad ei ole, et müüksid kvaliteetse kala odavalt välja ning jätaksid selle fileerimise ja pakendamisega tekkiva lisaväärtuse eestlastele,» kommenteeris Saaremaal Tagalahes avameres vikerforelli kasvatava PR Foodsi juhatuse liige Indrek Kasela. Tema sõnul püüavad Norra kalandusettevõtted saavutada kontrolli kogu tarneahela üle alates kala kasvatamisest kuni jaemüügikettideni, millega toormeomanikud piiravad teiste riikide, sealhulgas Eesti kalatöötlejate tegevusruumi märkimisväärselt.