Geopoliitilise võimutasakaalu maailmakord

Rein Müllerson Foto: Liis Treimann

Autor jaotab lähiajaloo maailmakorra kolmeks ajalõiguks. Me tulime kahepooluselisest maailmast, oleme ühepooluselises ja liigume mitmepooluselise võimutasakaalu poole. Maailmakorra jaoks halvim on autori arvates ühepooluselisus ja parim mitmepooluselisus. Külma sõja järgse ühepooluselisusega püüti luua ühest keskusest kontrollitavat maailma, kus puuduks vastukaal. Mitmepooluselisust hakkasid 21. sajandi alguses pakkuma Hiina, Venemaa ja teised piirkonnad. Praegu elame poliitilise segaduse ajalõigus, kus ühepooluselisus asendub mitmepooluselisusega.

Ühendriikide ja Venemaa geopoliitiline kokkupõrge

Geopoliitikas on tähtsaim riigi asend – asukoht füüsiliselt, majanduslikult ja poliitiliselt. Geopoliitiline laienemine on ühest keskusest juhitavate liitude sõlmimine ja juurdepääsude kontrollimine. Riigi geopoliitiline asukoht välispoliitikas on sama tähtis kui linnaosad kinnisvaraarendajate vaatepunktis. Geopoliitiline laienemine toimub kas maa-ala ülevõtmisega (Kosovo, Krimm) või võimupöördega, milles vaenulik valitsus asendatakse sõbralikuga (Gruusia, Ukraina, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia). Rahvusvahelise õiguse järgi on mõlemad laienemisvormid ohtlikud ja õigusvastased.

Külma sõja aegne (1950–1989) geopoliitiline võitlus toimus Moskvast juhitud ida ja Washingtonist juhitud lääne vahel. Seda võitlust varjati vabaturu-ideoloogia ja riigikeskse kommunistliku ideoloogia vahelise vastasseisuga. Geopoliitilised ja ideoloogilised piirid olid selged. Eriti idas kehtis reegel: kes pole meie poolt, on meie vastu. Selle sajandi alguses asendus vabaturukapitalismi ja kommunismi uskujate vaheline vaen ideoloogiate võitlusega. Ideoloogia on kattesirmist muutunud nüüd võitlusvahendiks.

1990ndatel algas vabaturu ja liberaaldemokraatia võidukäik. Kahepooluseline külma sõja maailm asendus Ameerika Ühendriikide ühepooluselise ülevõimuga.