Info andmisest keeldumist peab põhjendama

Kadi-Kaisa Kaljuveer Foto: Keskkonnaõiguse Keskus

Ajal, mil keskkonnaküsimused ühiskonnas suurt kõneainet pakuvad, tekib avalikkusel soov keskkonnainfot küsida ja saada. Keskkonnainfole juurdepääsu alustalaks on Århusi konventsioon, mille järgi igaühel on õigus küsida ja saada avaliku võimu asutuste käes olevat keskkonnateavet. Kuidas aga Eestis keskkonnainfot mõtestatakse, kuidas seda küsida ning mida teha, kui avaliku võimu asutus küsitud infot ei anna?

Keskkonnainfo mõiste on väga lai ja võib Eestis hõlmata nii tehtavaid otsuseid kui ka otsustamise käiku. Sealjuures ei ole oluline, kas teave on esitatud kirjalikul, visuaalsel või mingil muul kujul. Keskkonnainfo võib seega olla teave keskkonnaseisundi (nt vee kvaliteet), keskkonna seisundit mõjutavate tegurite (nt vett saastav aine), keskkonnaelemente ja -tegureid mõjutavate või mõjutada võivate meetmete kohta (nt mitmesugused toetused), keskkonnaõiguse (nt veeseaduse) rakendamise kohta, inimeste tervise ja ohutuse ning inimeste elutingimuste kohta (nt veesaaste mõju inimese tervisele). Ent keskkonnateave on ka näiteks riigiasutuse sisemine kirjavahetus (nt ametnikevaheline e-kirja suhtlus).

Kui küsida infot tööstuse heitkoguste kohta, mis keskkonda eraldub, võib teavet küsida ka heite laadi, koostise, koguse, kuupäeva, asukoha ja leviku kohta.