Värske nobelisti tõlkija Hendrik Lindepuu: Olga vanaema ja minu vanaema

Olga Tokarczuk. Foto: Hendrik Lindepuu

Mulle kui tõlkijale ja lugejale on Olga Tokarczuki kõige lähem, kõige enam hinge pugenud romaan «Algus ja teised ajad». Ma mäletan, et kui lugesin seda, siis olin kohe «müüdud» – seda hakkan ma tõlkima! Raamatu teljeks on Olga vanaema mälestused ning selle ümber on Olga loonud ühe Poola küla loo Esimesest maailmasõjast 20. sajandi lõpuni.

Lugeja ees rullub lahti kaleidoskoopiline mikrokosmos, me näeme siin asju ja aja kulgemist külaelanike, mõisahärra ja kirikuõpetaja vaatepunktist, aga ka Jumala, pulstunud karvaga lita, kohviveski, seeneniidistiku, Jeszkotle Jumalaema pühapildi ja metsas elava Paha Inimese vaatepunktist. Olga kirjutuslaadi on iseloomustatud sõnapaariga «mütoloogiline realism» ning tõepoolest, selles romaanis – nagu kogu Olga Tokarczuki loomingus – on asju ja nähtusi, mida oleme harjunud pidama üleloomulikeks, Olga ammutab oma ainest ka rahvapärimustest ja kristlikest legendidest.