Varro Vooglaid nõudis kohtus saateklipi eemaldamist ja hüvitist, ERR peab toimunut satiiriks

Varro Vooglaid Harju Maakohtus. Foto: Imre Kaas/Kanal 2

Täna Harju Maakohtus arutlusel olnud kohtuasi on märgilise tähendusega kogu Eesti meedia jaoks, sest otsuse järel tõmmatakse piir lubatud nalja ja lubamatu huumori vahele.

Harju Maakohus arutas täna Varro Vooglaiu hagi ERR-i vastu, milles ta nõuab ETV2 satiirisaate «Ongi Koik» klipi eemaldamist ehk au ja väärikust teotavate väärate faktiväidete avalikkusele mittekättesaadavaks tegemist ning 5000 eurot hüvitist. Alternatiivina kahjuhüvitisele nõudis Vooglaid ERR-ilt ka vabandust, kuid kompromissi ei saavutatud.

Saates «Ongi Koik» jõudis möödunud sügisel ekraanile saatelõik, milles öeldi, et Varro Vooglaid on heteromees, kes mõtleb geiseksile kolm korda rohkem kui tavaline homoseksuaal. Vooglaid ei nõustu, et saatelõigus visati äraspidisel kombel nalja tema homovastaste vaadete üle ning selgitas kohtule, et sellise väite õigustamiseks peaksid eksisteerima mingisugused avalikud märgid, mis seda tõendaksid.

«Kui ma olen selline isik, siis peaks olema kas minu sõnavõttudes, minu kirjutistes või kuskil näha, et ma tõepoolest kuidagi keskendun geiseksile. Ma ei ole mitte kunagi seda teinud, ma ei tegele sellega, mulle on mõtegi sellest vastumeelne. Ainukene isik, kes sellega tegeleks, ma kujutan ette - on kaks varianti - kas ise homoseksuaalsete kalduvustega isik või siis mingisugune arst, kes tegeleb teatavate meditsiiniliste probleemidega, mis on seotud teatavate praktikatega, mida ma ka loomulikult ei ole,» rääkis Vooglaid kohtule.

Eesti kohtud on sarnaste vaidluste puhul esmalt uurinud, kas väljaöeldu oli faktiväide või väärtushinnang. ERR ütles oma vastuväites, et tegemist polnud faktiväitega, sest seda, millele keegi mõtleb, ei ole võimalik faktiliselt tõestada. Pealegi oli tegemist satiirisaatega, kus esitati absurdini viivat huumorit.

ERR-i hinnangul on tegemist puhta satiiriga

ERR-i õigusosakonna juhataja Liina Urboja ütles Kanal 2 «Reporterile», et vaidlusaluse lause puhul oli tegemist satiiri võtmes esitatud lausega. «See on väga omane satiirile, et kasutatakse liialdusi, ebareaalseid situatsioone, mis peaksid mõistlikule televaatajale näitama, et selles lauses olev olukord on nii absurdne, et see ei saa olla tõsi. Ehk et see on selline klassikaline satiiri element, mida on ka seal saates kasutatud. Faktiväitest ei saa me seal kindlasti rääkida,» ütles Urboja.

Vooglaid Urbojaga ei nõustunud. «Eks see ongi paljuski selle vaidluse keskne küsimus, kas meil on tegemist faktiväitega või on tegemist väärtushinnanguga. Eks sellele annab oma hinnangu kohus. Mina lihtsalt loomulikult leian, et tegemist on faktiväitega, kuna mind väidetakse tegevat midagi, mida ma ei tee. Ja puuduvad igasugused avalikud tõendid selle kohta, et ma oleksin kunagi midagi sellist teinud.»

Kohus peab muu hulgas hindama, kust jookseb piir avaliku elu tegelase jaoks, kes peab ajakirjanduslikku kriitikat taluma enam kui tavainimene. Asja lahendav kohtunik Vallo Kariler uuris Vooglaiult, kas too tunneb end avaliku elu tegelasena ning Vooglaiul selles osas vastuväiteid polnud.

«Ega selgeid piire polegi võimalik tõmmata. See on selline tunnetuslik küsimus ja mõned teravama ütlemisega avaliku elu tegelased ja avalikult väga laia huvi pakkuvaid teemasid käsitlevad avaliku elu tegelased võiksid olla pisut kõrgema taluvuspiiriga. Ühelt nii poolt kriitikaga, teiselt poolt ka terava satiiri osas,» arvas ERR-i esindaja Liina Urboja.

Kostja esindajad tõid kohtusaalis muu hulgas välja Vooglaiu kirja ETV päevakajaliste saadete peatoimetajale Peep Kalale. Vooglaid küsis Kalale saadetud kirjas, kuidas talle meeldiks, kui tema kohta levitataks juttu, et talle meeldib seks alaealiste poistega. Sarnast näidet kordas Vooglaid täna ka «Reporteri» kaamera ees.

«Kui mina väidaksin kellegi kohta, et ta on isik, kellele meeldib seksida lastega näiteks või mõelda seksist lastega, siis see on ilmselgelt väär faktiväide - ma ei saa sellist asja väita, kui ühtegi tõendit pole, mis seda kuidagi kinnitaks. Selline minu positsioon ongi,» ütles Vooglaid.

Märgilise tähendusega kohtuasi

Tegemist on olulise kohtuasjaga kogu Eesti meedia jaoks, sest otsuse järel tõmmatakse piir lubatud nalja ja lubamatu huumori vahele. Asja lahendav kohtunik Vallo Kariler selgitas osapooltele, et kuigi satiir loob võimalused erinevate väidete esitamiseks, ei saa satiir olla objekti suhtes pahatahtlik.

Vooglaid leidiski kohtulike vaidluste ajal, et satiir ei peaks sisaldama teiste isikute au teotamist ja nende laimamist, sest see ei ole satiirižanri olemuslik tunnus. «Kui ma vaatan tagasi, kuidas on tehtud Sulev Nõmmiku, Egon Nuteri ja paljude teiste poolt huumorit ja satiiri, siis saab seda väga andekalt teha ilma, et peaks teiste isikute au ja väärikust teotama,» selgitas Vooglaid.

Saate «Ongi Koik» juhti Märt Koiki nimetas Vooglaid pikaleveninud lapsepõlvega nolgiks ning selgitas seda Koigi varasemate videolõikudega, mis postitati YouTube’i keskkonda. Vooglaiu väitel mõnitas Koik nimetatud lõikudes nii tema isikut kui ka maailmavaadet. ERR-i juristide hinnangul ei puutu aga Koigi varasemad avaldused asjasse, kuivõrd Vooglaiu hagi puudutab konkreetset saatelõiku, mitte saatejuhi isikut.

Vooglaid ütles kohtule, et ERR on ka varem tema väärikust alandanud ning selle tõttu on kannatanud tema lapsed, keda koolis narriti. Vooglaid pidas silmas 2017. aastal ETV aastavahetuse programmis eetris olnud «Ärapanija» saatelõiku, milles nahkpükstesse riietatud Peeter Oja laulis laulu EKREst. Laulus on rida: «Varro, mis sa öösiti teed?». Varro Vooglaid kahtlustab äraspidist kättemaksu homovastaste avalduste eest.

«Eks selle kohta võiks teha mingisuguse lähema analüüsi, aga loogiline järeldus on, et mind üritatakse kujutada sellise isikuna,» arvab Vooglaid.

Kohus teeb ERR-i ja Varro Vooglaiu vaidluses otsuse oktoobri lõpus.