Fotod: selgusid muinsuskaitse aasta parimad teod

Muinsuskaitseamet andis eile Tallinnas Vabal Laval kätte tunnustused valdkonna möödunud aasta parimatele. Kokku anti 11. kategoorias välja 55 tunnustust innustavat eeskuju näitavatele pärandihoidjatele ja -tutvustajatele ning hästi restaureeritud mälestistele. 

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on tänavune aasta olnud muinsuskaitse valdkonnale muutusterohke ning viljakas samal ajal. «Alates 1. maist 2019 hakkas kehtima uus muinsuskaitseseadus, mille ettevalmistamine ja seejärel rakendamine on andnud võimaluse valdkonna jaoks olulisi küsimusi läbi vaielda ja paremini sisustada. Tänavune tänukirjasaajate pikk nimekiri ilmestab hästi valdkonna mitmekesisust ning meil on hea meel tõdeda, et pärandi hoidmine on südameasjaks nii paljudele ettevõtetele, asutustele ja inimestele,» sõnas Raie.

Hästi taastatud mälestiste kategoorias anti välja kümme tunnustust. Selle aasta parimad hästi taastatud mälestised on Narva Raudteejaama peahoone (omanik Eesti Raudtee, tööde teostaja AS Vant), Sangaste mõisa tall-tõllakuur (omanik Sangaste Mõis OÜ, restaureerimistööde teostaja Arc Projekt OÜ), elamu Tartus aadressil Kastani 23 (tööde teostaja Silindia Ehitus OÜ, järelevalve Leili Männik), Ikoon «Aleksander Nevski» Nõo EAÕ kirikust (teostaja Marika Mängel Konserveerimis- ja digiteerimiskeskusest Kanut), Tallinna Kaasani kiriku maalingud (omanik kirikukogudus, tööde teostaja KAR-Grupp AS), Vilsandi tuletorn (omanik Veeteede Amet, tööde teostaja Scandec Ehitus OÜ), Ruhnu pastoraadi ait (omanik Ruhnu vallavalitsus), Ruhnu Korsi talu riideait (omanik Rannarootsi Muuseum), Noblessneri laevaehituse tsehh ja valukoda (omanik Noblessner Park OÜ, projekteerija AB KAOS arhitektid, tööde teostaja Oma Ehitaja AS, järelevalve Sweco OÜ), Haapsalu linnuse varemed (SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, projekteerija AB KAOS Arhitektid, tööde teostaja AS Restor), Lääne-Virumaal asuva Inju mõisa peahoone.

Ajaloolisesse keskkonda hästi kavandatud uusehitiste kategoorias pälvisid tunnustuse büroohoone Viljandis aadressil Tartu tn 7d (omanik Laur Kivistik, projekteerija AB Salto) ning Thule Koja juurdeehitus Kuressaares aadressil Uus tn 20 (hoone omanik Andres Tinno, projekteerija Asum Arhitektid OÜ). 

Aasta leiu kategoorias anti tänavu välja kolm tunnustust. Tunnustuse pälvisid arheoloogilised uuringud Tartus, Kalevi tänav 25, mille käigus leiti keskaegne kalmistu; Padise kloostri kirikust avastatud keskaegne polükroomia muidu valgel kirikuseinal; Ehteleid Saaremaalt, mille hulgas on ka maopeaotsaline kullast võru ning mis paneb ümber mõtestama meie seniseid teadmisi ajaarvamise esimestest sajanditest Eesti aladel. 

Hea uurija tunnustuse pälvisid konservaator Varje Õunapuu, arheoloog ja luu-uurija Martin Malve ning arhitektuuriuurija Claudia Valge.

Hea restauraatori tunnustuse pälvisid Kerttu Küünarpuu ja Ergo Leilop OÜ-st Ajataju ning kunstirestauraatorid Jelena Jurjeva ja Alexander Jurjev.

Pärandi tutvustajana pälvisid tunnustuse Paide keskväljaku ruumieksperimendi «Ehe ruum» vedaja Elo Kiivet koos meeskonnaga, raamatu «Väikese linna suured mustrid» autorid Karen Klandorf, Viljar Vissel ja Kristiina Ribelus ning raudteepärandit tutvustav projekt «Rohelised rööpad».

Pärandi hoidjana tunnustati kirikuõpetajat Hedi Vilumaad järjepideva tegevuse eest Kõpu ja Suure-Jaani kogudustes, Päästeametit operatiivse tegutsemise eest Liiva kabeli põlengu kustutamisel, Maanteeametit riigitee maa-alal paiknevatele parkidele ja alleedele hoolduskavade tellimise ja hooldustööde korraldamise eest, aktiivset kodanikku Koidu Jurmanni oma Rakvere muinsuskaitsealal asuva kodumaja hoidmise eest ning Tartu Kalmistute juhatajat Enn Veeperet Tartu kalmistute järjepideva korrastamise eest.

Hea koostööpartneri tunnustuse pälvisid alati asjatundliku muinsuskaitselise järelevalve teostajana silma paistev Alo Peebo; Raivo Rebane ja Alo Kotkas Elektrilevi OÜst valdkondliku pärandi kaardistamise ja säilitamise eest; vastutustundlik ning pärandit väärtustav antikvaar Tõnu Riisalo.

Tunnustava nimetusega aasta tegu pärjati kino «Rahu» freskotehnikas maali päästmine, mille demonteerisid Eesti Kunstiakadeemia konserveerimisosakonna õppejõud ja üliõpilased ühise pingutusena.

Muinsuskaitseameti elutööpreemia pälvis Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri osakanna pikaaegne dekaan ning elupõline muinsuskaitsja Lilian Hansar.

Agne Trummali noore muinsuskaitsja preemia pälvis muinsuskaitseameti kunstipärandi valdkonna juht ning muuseumide ja kunstipärandi osakonna juhataja Linda Lainvoo, kelle südika juhtimise all on kunstimälestiste valdkond saavutanud täiesti uue kvaliteedi.