Pussitaja, maksupettur ja mitme inimelu võtja teevad vanglas bändi.

See on tund, mida vangid ootavad ja mille nimel elavad. Sügisese reede pärastlõunal longivad seitse pruunides pükstes ja särkides bändimeest okastraati täis betoonmüüri ja metallaedade vahel rivis, käed selja taga, peas laulusõnad, mida bändiproovis katsetada.

Kui aastaid tagasi seisnes ühiskonnale ohtlike inimeste rehabilitatsiooniprotsess eelkõige nende elu põrguks tegemises, siis üha enam usutakse kaunite kunstide parandavasse jõusse. Neile kinnipeetavatele on muusika üks lootuse allikaid.

Tartu vangla huvikeskuse uksest sisse astudes jõuavad nad justkui vangla paralleeluniversumisse, kus trellid – vähemalt nende peas – langevad. Käerauad asenduvad kitarriga, omavaheline norimine tõelise kamraaditundega – ühiskonnale ohtlikuks tunnistatud kriminaalidele antakse maitsta vabadusenatukest.

Kommentaarid
Copy