Pooljuhtmaterjalidel põhinevad (arvuti)kiibid on kõikjal meie ümber. Aina enam seadmeid saab «nutikaks» – autod, televiisorid, majapidamisriistad. Kuidas saab ränist kiip?
Tellijale
Mäekristallist arvutikiibini (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kiip» on mugandus inglise keelest – sõnast chip, mis tähistab integraalskeemi, ühele (räni)kristallile integreeritud miljoneid ja enamatki transistore ja muid mikroelektroonika komponente. Kuid millest ja kuidas neid imeasju valmistatakse? Siin vallas on areng olnud meeletu.
Tihti tuuakse sellist näidet: kui autotööstuses oleks areng sama võimas, siis sõidaks Mercedes valguse kiirusega, kasutaks 1000 km läbimiseks tilga kütust ja maksaks ühe sendi. Algsed arvutid oli mehhaaniliste releedega suured ja kallid jurakad ning IBMi toonane tippjuht hindas, et maailmaturul on ruumi vaid viiele arvutile. Elektrilampide kasutuselevõtt andis küll kiirust juurde, aga suureks ja aeglaseks jäid arvutid ikkagi.