Gerli Aavik: puutekoht arstikabineti ja koduhoolduse vahel

Õige abi korral saab inimene säilitada oma iseseisvuse. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Kui inimene vajab abi nii sotsiaal- kui ka tervishoiuvallast, aitab mõlema teenuseid abivajajale sobivaks tugivõrguks põimida hoolduskoordinaator, kirjutab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Gerli Aavik.

Eesti ühiskonna ees seisab suur proovikivi: kuidas pakkuda abivajajatele tuge olukorras, kus ühiskond vananeb, abivajajate hulk aina kasvab, ent eelarvevõimalused on piiratud. Väikeses Eestis on iga inimene asendamatu, mistõttu peab abi olema tagatud õigel ajal ja nii, et kõik inimesed tuleksid oma eluga toime võimalikult iseseisvalt.

Praegu on hoolekande- ja tervishoiusüsteem korraldatud nõnda, et kui inimene vajab tuge korraga mõlemast, võib selle leidmine jääda abivajadusega inimese ja tema lähedaste õlule. Kuna mõlemad valdkonnad on parasjagu keerukad, võib see neile üle jõu käia ja inimene abita jääda.

Selline asjade korraldus ei ole mõistlik ei abivajajale, kodus lähedast hooldavale pereliikmele ega ka maksumaksjale, kelle kanda jäävad lõpuks kehva koordinatsiooni tagajärjed. Praegune süsteem hoiab aktiivsest ühiskonna- ja tööelust eemal hulka omastehooldajaid, keda parem tugisüsteem saaks tublisti abistada.

Kui inimese abivajadust märgatakse ja toetavad teenused korraldatakse õigel ajal, on palju tõenäolisem, et tema iseseisvus säilib ja osutatavast abist on kasu. Hooldust vajavate inimeste ja nende pereliikmete õlule langenud keerukas asjaajamine, et jõuda õigetesse kohtadesse, on üks põhjustest, miks abi ei jõua inimesteni ja nad jäävad koju üksnes oma pereliikme hooldada. Nii võib inimese seisund veel halveneda ja ta satub haiglasse või kulukatele asutusepõhistele teenustele, mida oleks saanud vältida, kui talle oleks olnud tagatud õendus- ja hooldusteenused kodus.