Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Astelpajukasvatajad on sunnitud saagilanguse tõttu pingutama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Astelpaju ei ole nõudlik taim, aga päris ilma hooleta ei saa seda kasvatada.
Astelpaju ei ole nõudlik taim, aga päris ilma hooleta ei saa seda kasvatada. Foto: 3 × Tiit Efert

Kuldkollane astelpajumari on väike vitamiinipomm, mida võib niisama põske pista, kuid millest saab valmistada ka mahla, siirupit, marmelaadi jne. Astelpaju seemnetest ja kestadest valmivad ka õlitooted, mis on aga täiesti erineva toimega.

Tartumaal Poka külas Poka-Vesiveski talus tegutseb ettevõte Mahetark OÜ, mille põhitegevus on astelpajust loodustoodete valmistamine. Tegemist on pereettevõttega, kus toimetavad abikaasad Mati ja Malle Rüütel.

Mati pere elab ja töötab tema vanavanaema talus. Ta ei teagi täpselt, kui kaugele ajalukku suguvõsa juured selles paigas ulatuvad. Mati sõnul on võimalik, et hõim elas siin juba kivikirveste ajal.

Astelpajuistanduse rajasid Mati ja Malle 1995. aastal. Mõtte proovida astelpajude kasvatamist sai Mati ajaleheartiklist. Pollis asuva Seedri talu peremees Elmar Zimmer tutvustas ajalehes astelpaju kui väga väärtuslikku marja ja ütles, et astelpajukasvatusega võib saada miljonäriks. „Nagu näha, siis veel pole saanud,” tõdes Mati nüüd naerdes.

Tagasi üles