Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Hollandi põllumees uuendusi eriti ei armasta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hollandlasi teeb murelikuks, et intensiivse põllumajanduse tagajärjel kaob loodusest elurikkus ja liigiline mitmekesisus.
Hollandlasi teeb murelikuks, et intensiivse põllumajanduse tagajärjel kaob loodusest elurikkus ja liigiline mitmekesisus. Foto: Shutterstock

Kui Eestis on maismaad ligi 43 500 ruutkilomeetrit ja elanikke 1,3 miljonit, siis Hollandis peab enam kui 17 miljonit inimest mahtuma 33 700 ruutkilomeetrile. Sellest hoolimata on Holland maailmas USA järel teisel kohal toidu ekspordi poolest.

„Me oleme põllumajandustoodangu ekspordi maailmameistrid,” kinnitas eelmisel nädalal Rakveres toimunud piimafoorumil esinenud Jasper Dalhuisen Hollandi põllumajandusministeeriumist. Tema sõnul oli mullu Hollandi põllumajandus- ja toiduekspordi kogumaht üle 90 miljardi euro. Piima ja piimatoodete osa sellest on ligi kümnendik.

Maaelu koondumine üha väiksema arvu tootjate hulka ei ole ainult Eesti eripära, sama toimub ka Hollandis, kuid mastaabid on teised. Sel sajandil on Eestis põllumajandustootjate arv vähenenud umbes neli korda, Hollandis aga veidi enam kui 40 protsendi võrra.

Maaharimine 32 hektaril

Arvuliselt on tootjaid Hollandis aga päris palju ja sellest tulenevalt on sealsetel farmidel suhteliselt vähe põllumaad. Jasper Dalhuiseni sõnul on keskmise Hollandi farmi suurus 32 hektarit. Meie põllumehi ajab see arv pigem muigama.

Tagasi üles