Oktoobri esimesel laupäeval Türi kultuurikeskuses ja kesklinna pargis peetud Türi õunafestivalil oli nii neid, kelle õunasaagile jätsid jälje kevadised öökülmad, kui ka neid, kelle õunapuud õunte raskuse all purunema kippusid.
Kevadkülmad jätsid õunaaastale oma märgi
Türi mees Jaan Nuut on õunafestivalil kauplemas käinud aastaid. Väljas oli ta ka tänavu. Ikka oma koduaia õuntega. Nii kasti või paari jagu.
Tänavust õunaaastat Nuut kõige paremaks ei pidanud ja õunadki polnud kõige suuremad. „Eks mul on puud ka vanad ja lõikamata,” põhjendas ta. „Vanasti kandsid need üldse üle aasta.”
Õunafestivalil pakkus mees kolme õunasorti. Neist nimetada oskas vaid ‘Talvenaudingut’ ja pidas seda väga heaks sügisõunaks.
Õunafestivali üks suurem õunakaupleja on alati olnud Rebase talu. Nemad panevad välja ka kultuurikeskuse õunanäituse ubinad.
Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe sõnas, et nende seekordne õunaaasta jäi tagasihoidlikumaks kui mullune. „Arvan, et põhjus oli kevadistes öökülmades. Need sordid, mis varem õitsesid, nende õienupud said külma tõttu kahjustada ja seepärast on sügisel ka õunu vähem,” arutles ta.
Rebase talus on kandvaid õunapuid 80 ringis. Eri õunasorte on kollektsioonis aga 130. Türi õunafestivalile toodi näitusele uudistada umbes 70 sorti. Müügiks pakuti 15 õunasorti ja poole festivali peale hindas Tiigemäe müügi pigem mõõdukaks.
Menusortidena tõi perenaine välja klassikalised kuldreneti ja ‘Tiina’. „Uuema aja õunasortidest meeldib inimestele ‘Liivika’. See on aretatud kuldrenetist ja on õunakonkurssidel võitnud esikohti. Teine, veidi hapukam menusort on ‘Krista’,” selgitas ta.
Õunafestivali korraldaja Triin Pärna ütles, et kümnenda festivali märksõnad on õunad, ilus ilm ja rõõmus meeleolu. Seda nii ostjate kui ka kauplejate poolt.
Kauplejaid oli seekordsel õunafestivalil poolesaja ringis. Viiendik kohaletulijatest pakkus ka õunu. Mõnel kauplejal oli müüa ka õunahoidiseid ja -küpsetisi.
Festivalialal ringi liikuvad külastajad ja mõned kauplejad märkisid naljatades, et õunafestivali nimeks oleks võinud panna ka jõhvikafestivali, sest neid metsamarju, erinevalt õuntest, sai peaaegu iga teise kaupleja käest.
Pärna kinnitas, et tema jaoks oli 2019. aasta väga hea õunaaasta. „Õunad oli puu otsas nagu viinamarjakobarad ja sellise raskuse all kippusid puud murduma. Minuni on jõudnud info, et need, kelle puud kandsid, neil on väga-väga palju õunu. Ja vastupidi, on ka neid, kel puud tühjad.”