Eelmisel nädalal edastas Maa Elu põllumeeste nördimust üleminekutoetuste maksmise vähendamise üle. Niikuinii on Eesti Euroopa Liidu kõige madalama toetustasemega liikmesriik, nüüd võetakse veel vähemaks. Rõõmsamaks ei tee ka läinud nädalal piimafoorumil kõlanud rahvusvahelise analüütiku hinnang, et piimahind on languses ja see süveneb uue aasta algul veelgi.
Nädala mõte: teistel paistab alati parem
Olen alati põllumeestele kaasa elanud ja elan ka edaspidi lootuses, et riik neid soosib ja neil ikka hästi läheb. Kui elad oma argielu, näed ka ainult enda lähedal olevaid probleeme. Ja pole midagi parata, eestlaslikult teeb olukorra kergemaks teadmine, et teistel läheb ka kehvasti.
Seega tõi pisut lohutust tänase lehe artikkel Hollandi põllumajandusest, kus ilmneb samuti probleeme – intensiivse põllumajanduse tulemusel riigis päris loodusmaastikke enam ei näe, kaob liigiline mitmekesisus, massiliselt kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid ning farmides tekib liialt palju sõnnikut. Neile pakutakse lahendusi, kuid Hollandi põllumehed on visad uuendustega kaasa minema.
Läinud nädalal õnnestus mul Saksamaal kuulda mitme riigi põllumeeste muresid. Või ka n-ö põllunaiste, kuna näiteks enamik Keenia farmeritest on naised. Aga selgus, et muresid on kõikjal. Maailmas on kliimamuutuste tagajärjel järjest rohkem piirkondi, kus tuleb rinda pista kas ekstreemse põua või suurte üleujutustega.
Paljud farmerid peavad lisaks saagi kasvatamisele muretsema poliitika ja kauplemisreeglite pärast.
Paljud farmerid peavad lisaks saagi kasvatamisele muretsema poliitika ja kauplemisreeglite pärast. Näiteks Taanis saavad põllumehed küll Euroopa Liidult korralikke toetusi, kuid siseriiklikud maksud panevad kukalt kratsima. Ukrainlastel on ekspordiga raskusi. Aafrika farmeritel ei ole sageli teadmisi ega ressursse korralikku saaki saada ning nad ei suuda iseennastki ära toita, kuigi võimekust oleks.
Lisaks veel konkurents. Üks saksa noormees tõi välja, et kui sada aastat tagasi tuli tema esiisast farmeril konkureerida vaid paari külamehega, siis nüüd on farmeril kaks miljonit konkurenti üle maailma.
Kerge ei ole kusagil. Paraku on nii, et istud pargipingil, vaatad teist pinki ja mõtled: küll sellel oleks mugav istuda. Lähed siis teise pingi peale ja tõded, et tegelikult oli hoopis eelmine pink parem.