/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/10/08/12636113t1ha2e4.jpg)
Seni kuni Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on valitsuses, ei hakka Eesti immigrante vastu võtma, ütles siseminister Mart Helme rahvusringhäälingule kolmapäeval Luksemburgis toimunud siseministrite kohtumisel.
Helme: Eesti ei võta vastu ühtegi asüülitaotlejat (26)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helme ütles ERRile antud intervjuus, et rändeküsimustele pühendatud kohtumisel jäi kõlama, et Euroopa riigid on valmis omalt poolt panustama, aga vastuvõtmise suhtes ollakse väga pika hambaga ning pigem ollakse valmis panustama tehnilise abi ja ekspertiisiga.
«Ka mina ütlesin oma sõnavõtus, et me mõistame neid riike, aga meie võimed neid (asüülitaotlejaid) vastu võtta ei tule üldse arvesse. Me ei ühine ei formaalselt ega mitteformaalselt selle initsiatiiviga, külla oleme nõus omapoolset solidaarsust ilmutama tehnilise abi ja ekspertiisi näol,» rääkis Helme.
Helme sõnul on Eestil endal praegu väga tugev sisserändesurve ida poolt, endistest Nõukogude Liidu riikidest.
«Kui me vaatame, siis meile ei tule kõige rohkem asüülitaotlejaid mitte Lähis-Idast ega Aafrikast, vaid Ukrainast. Teisel kohal oli Gruusia, siis Moldova ja alles siis tulevad Afganistan ja niisugused riigid,» märkis Helme.
Siseminister ütles, et ta ei näe praegu võimalust, et Eesti võtaks vastu kasvõi ühe Aafikast või Lähis-Idast pärit asüülitaotleja. «See on väga kallis, neid menetleda, tagada neile rahvusvahelise leppega ettenähtud toetused, tugiisikud, lastele koolid ja nii edasi,» lausus Helme.
Helme sõnul on Eestil praegu piisavalt probleeme Ukrainast saabuvate sisserändajatega, kuigi Lõuna-Euroopa riikidele ei tundu see probleemina näivat.
«Me oleme hädas praegugi selle immigratsioonisurvega, ja me ei näe erilist mõistmist meie suhtes. Ukrainlased integreeruvad pigem venekeelsesse kogukonda ja meie jaoks on see kultuuriline ja demograafiline probleem,» rääkis Helme.
Kaks nädalat tagasi leppisid Vallettas kohtunud Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Malta siseminister kokku uues ajutises vabatahtlikus süsteemis, mille järgi võtaks süsteemiga liitunud riik nelja nädala jooksul pärast Euroopasse jõudmist asüülitaotleja enda juurde, viiks läbi taustakontrolli ja kui taotlusel alust ei ole, saadaks taotleja tagasi kodumaale.