Sunn O))) paneb lühtrid hiilgama

Helisurve suitsus ja ruumis. Sunn O))) kontsert on kindlasti kogemus. Vasakul Stephen O'Malley. Foto: Ronald Dick

«Kogemus» on sõna, mida tänapäeval palju, võib-olla isegi liiga palju kasutad armastatakse. USA drone/doom-metal-bändi Sunn O))) kontserdi kohta ei peaks seda aga olema palju öelda. Nende kontserdil kas ollakse käinud või mitte.

The Guardian nimetas Sunn O))) 2009 ilmunud plaati «Monoliths and Dimensionsi» tookord tähtsaimaks eksperimentaalmuusika plaadiks pärast Coili «Love’s Secret Domaini» (1991). Kevadel ilmus neil plaat «Life Metal», mida nii mõnigi pidas bändi ehk isegi kuulajasõbralikemaks plaadiks. Oktoobri lõpus lisandub sellele veel «Pyroclasts» – «Life Metaliga» samal sessioonil, ent teistel asjaoludel üles võetud plaat.

Nende muusikast rääkides on korduvalt kasutatud ka sõnu «rituaal», «sakraalne» või «katedraal». Neile meeldib muide Arvo Pärt, ja kui Pärdile kord Sunn O))) muusikat mängiti, ütles maestro, et midagi siin on. Nad peatavad aega, lisas Pärt. Räägime Sunn O))) kunstilise juhi Stephen O’Malleyga, keda ka ilma Sunn O)))-ta võib pidada üheks praegusaja eksperimentaalmuusika põhimeheks. Ta on ka viimase avangardmuusika tippajakirja The Wire numbri kaanel.