/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2019/10/08/12635360t1h771a.jpg)
Täna avaldas Euroopa Komisjon kultuuri- ja loomelinnade värske uuringu. Selleaastase ülevaate eesmärgiks oli võrrelda ja edendada Euroopa linnade kultuuri- ja loomepotentsiaali. Tänavusest edetabelist leiame ka kaks Eesti linna.
Euroopa loomingulisemate linnade seast leiab ka kaks Eesti linna (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus on linnad võrdlusesse pandud elanikkonna arvu järgi ning valikus oli 30 riigi (sh Norra ja Šveitsi) 190 linna. Eelmine selline uuring viidi läbi 2017. aastal.
Tallinnas tugev loomemajandus
250 000–500 000 elanikuga linnadest on kõige tugevama loomemajandusega Firenze. Järgnevad Karlsruhe, Veneetsia, Bristol ja viiendal kohal on Tallinn.
Erinevaid näitajaid koondava hindena sai Tallinn 34,1, Bristol 34,2, Veneetsia 34,5 ja Karlsruhe 35,1. Tabeli kõrgeimal kohal olev Firenze sai koondhindeks 37,6.
Tallinnale anti kõrgeim tulemus loomemajanduse valdkonnas, mis hõlmas kunsti, kultuuri ja meediaala töökohtade arvu, loomesektorisse uute töökohtade loomist ja valdkonnas tehtud innovatsiooni. Loomemajanduse valdkonnas oli Euroopa linnade keskmine hinne 23,9 punkti, Tallinn sai 41 punkti.
Ülevaatest selgus, et kõige kehvem seis on Tallinnal loomemajandust toetava keskkonnaga, selles vallas sai Tallinn 22,9 punkti ja jäi Euroopa linnade keskmisele alla (27,6). Selgituseks on öeldud, et Tallinnas on keskmisest kehvem võimalus lihtsalt ja mugavalt ligi pääseda kultuuriasutustele, lisaks toodi ära ka koolide IT- ja kunstide ning humanitaarvaldkonna lõpetajate arvu ja ülikoolide taset.
Kultuurielu aktiivsuse näitajad on Tallinnal keskmisest kõrgemad – kui linnade keskmine oli 24,2, siis Tallinn sai 32,7 punkti. Selles kategoorias hinnati kultuuritarbimist ja kultuuriasutuste näitajaid: teatrite arvu, turistide ööbimiste arvu, külastatavust.
Tallinna tutvustuses toodi esile Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF), mis on Ida-Euroopa üheks suurimaks festivaliks tõusnud. PÖFFi juht Tiina Lokk lausus Postimehele, et lend on olnud väga kiire: «23 aastaga maailma absoluutsesse tippu ehk viieteistkümne A-klassi filmifestivali hulka, kui maailmas on tuhandeid filmifestivale ja mõned meiega sama staatust jagavad festivalid tähistavad juba 67. (nagu San Sebastian) või 54. (nagu Karlovy Vary) sünnipäeva.» Ta selgitas, et sellele tasemele jõudmine pole lihtne olnud, kuna Eestis oli vaja alustada nullist: puudus filmifestivalide traditsioon, polnud rohkelt kinosid, tuli töötada välja programm, hankida raha, kasvatada publikut ja reklaamida välismaale.
/nginx/o/2019/10/08/12636031t1h7d7b.jpg)
«PÖFFi meediakajastuse potentsiaalne auditoorium ületab juba miljardi piiri, me korraldame siinse regiooni suurimat filmitööstuse kohtumist, festivali saabuvad kajastama maailma juhtivad meelelahutustööstuse väljaanded, meil on igal aastal üle 1000 külalise ja see arv kogu aeg kasvab,» lausus Lokk. Saavutatud taset on raske hoida, kuna raha on see, mis määrab lõpuks mängu. «Sealjuures on meiega tasemelt võrreldava San Sebastiani festivali eelarve näiteks üheksa korda suurem.»
Kultuuripotentsiaaliga Tartu
50 000–100 000 elanikuga linnadest sai Tartu koondhinnangus teise koha 33,8 punktiga, esimeselt kohalt leiab Weimari 37,7 ja kolmandalt Galway 31,4 punktiga.
Kõigis vaadeldud valdkondades on Tartu skoor üle keskmise. Pika puuga teeb teistele linnadele ära Emajõelinna kultuurielu aktiivsus. Nimelt on linnade keskmine 29,3, ent Tartu skoor on 47,3. Kultuurielu aktiivsuses on Tartust kõrgemal Weimar 57,9 punktiga.
Loomemajanduses on esimesel kohal Leuven, järgneb Faro ja kolmas on Tartu. Kõige nõrgemaks hinnati Tartu puhul loomesektorisse uute töökohtade loomist, kus linnade keskmine oli 17,9 punkti ja Tartu sai 12,5.
Toetava keskkonna loomise poolest on Tartu Euroopa linnade seas keskmine, teenides 23,7 punkti (keskmine oli 21,5). Selles kategoorias tõid alla keskmise punkte avatus ja tolerantsus, samas kui ligipääsetavus jäi peaaegu kaks korda keskmisest madalamaks.
Tartu tutvustuses on esile toodud SA Tartu Loomemajanduskeskust. «See on suur kompliment meile,» ütles Postimehele keskuse juht Kristiina Reidolv. Ta ütles, et kümne tegutsemisaastaga on tegevuste skaala olnud väga lai. Näiteks on nad loomesektorit tõhusalt arendanud Tartus ja laienenud ka Lõuna-Eestisse, korraldanud disainilaatasid ja filmvaldkonna arendust.
/nginx/o/2019/10/08/12636032t1h19c2.jpg)
Loova Tartu alla kuulub nii Antoniuse õu, Tartu Film kui ka Loomemajanduskeskus. Aastatel 2009–2018 on loomemajanduskeskuse eelinkubatsiooniprogrammis olnud esindatud 187 loomevaldkonna äriideed. Keskuse põhiinkubatsiooni on aastatel 2009–2019 läbinud kokku 128 ettevõtet, sh on tänavuse septembri seisuga inkubatsioonis 12 ettevõtet. Kui aastate jooksul kõik ettevõtted kokku lugeda, siis on üle kaheksa miljoni euro eest oma tooteid ja teenuseid müüdud. Tartu Film on toetanud nende aastate jooksul selliseid filme nagu «Supilinna salaselts», «Õnn tuleb magades», «Tuulte tahutud maa» ja «Johannes Pääsukese tõeline elu».
«Just oleme kokku võtmas oma 10 aastat, tegutseme selle nädala pidustustega ning see on täielik kingitus meile,» sõnas Reidolv.
Euroopa Komisjoni kultuuri- ja loomelinnade koondtabelit saab vaadata SIIT.