Süütu mehe jutt: «Ärme kutsu seda pettuseks, muidu süsteem kukub kokku!»

Eile avaldas Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) uurimiskomisjon lõppraporti tulemused, millest ilmneb, et mingisugust pettust ülikoolis pole olnud. Postimees avaldab seetõttu senisest suuremas mahus salvestise TTÜ Ragnar Nurkse instituudi juhi Erkki Karo ja doktorant Keegan McBride'i vestlusest.

TTÜ uurimine oli vastus Postimehe väidetele, justkui instituut on rahadega skeemitanud, makstes palka professoritele, kes tegelikult europrojekti OpenGovIntelligence (OGI) ei panustanud.

Postimees on McBride'i väidetele saanud kinnitust kolmelt eri suuliselt allikalt, arvukatest dokumentidest, kuid üks olulisemaid tõendeid on kõnealune salvestis.

«OGI eesmärk on see, et meil oleks jätkuv rahastus ka pärast projekti», «mõnes mõttes on tõesti pettus (inglise keeles fraud), kuid nii need asjad käivad» ning «ärme kutsu seda avalikult pettuseks, muidu süsteem kukub kokku» on vaid mõni repliik Nurkse instituudi juhilt, kes vastvalminud TTÜ analüüsi järgi pole Euroopa Liidu vahendeid pahatahtlikult kasutanud.

Karo ei lükka salvestisel ümber ühtegi süüdistust, vaid õigustab ja kinnitab hoopis vilepuhuja kirjeldatud skeemitamist, tuues vabanduseks reservide loomise vajaduse.

Doktorandi vestlus projektijuht Robert Krimmeriga, kes ei pea samuti vajalikuks mainida, et doktorant eksib süüdistuste esitamisel. Krimmer ütleb, te tuleb hoida paindlikku suhtumist ning jagab vaid lootust, et asjad ehk muutuvad tulevikus "läänelikumaks". Mõned kuud hiljem leiab uurimiskomisjon, et Krimmer jättis McBride'ile vajaliku info kogemata jagamata ning tegelt oli kõik korrektne. Foto: Kuvatõmmis Skype'ist

Aruandlust eriti pole, pettust ka mitte

TTÜ uurimiskomisjoni väitel unustasid projektis mitteosalemises süüdistatud professorid publikatsioonides seose rahastusega lihtsalt mainimata või valmisid projektiga seotud teadusartiklid tagantjärele ning aruandlusesse ei jõudnud.

Nii ongi juhtunud, et pea 85 000 euro eest tehti tööd projektis nii, et sellest avalikult ühtegi märki ei jäänud. Ülikool nimetab seda kaudseks kuluks, mille vormistamisel tehti lihtsalt vigu. Kaudse kulu all peetakse silmas näiteks sünergia loomist partneritega, edasiarendusi, teoreetilise tausta arendamist jms. 

Ülikooli väitel on neil kindlad tõendid, et professorid panustasid projekti. Seni pole ajakirjandus neid tõendeid näinud, sest raporti lubab ülikool avaldada ajakirjanikele lähipäevade jooksul.

TTÜ väidab, et tegemist oli pigem vormistus- ning suhtlusvigadega ning doktorant (kes muide valiti kõnealust projekti ja selle üksikasju esitlema Euroopa Liidu rahastajatele) polnud lihtsalt kursis, kes tegelikult europrojekti raames tööd tegid.

Postimees kirjutas augustis rahastusskeemidest kui institutsionaalsest pettusest, sest sellele viitab Karo jutt doktorandi salvestatud vestlusest tänavu 8 märtsil. Karo räägib salvestisel, kuidas ajatabelitega ja osalustega skeemitamine on vajalik osakonna elushoidmiseks.

Instituudi juht toob siinkohal näiteks ka professor Carlota Perezi osaluse, kes komisjoni väitel osales projektis igati reeglitepäraselt.

«Carlota, eks... Väga väikese tasuga... See lubab meil säilitada vahendeid,» ütleb Karo salvestisel.

Küsides kuu tagasi komisjoni juhi prorektor Renno Venthali käest vahekomisjoni pressikonverentsi järel, millest küll Karo võiks sel salvestisel vestelda, arvas ta, et jutt on lihtsalt europrojektide tähtsusest.

Uurimiskomisjoni käsutuses seda salvestist polnud. Küll avaldasime osa sellest Postimehe veebilehel juba augustis. Karo ise jäi pärast korduvaid kõnesid ja sõnumeid Postimehele kättesaamatuks.

Ülikooli täpsemaid selgitusi, miks pettust ei ole, võib lugeda siit.

Postimehe uurimuse tulemused leiab siit.

Allesjäänud uurimised TTÜ rahastusskandaalis

TTÜ uurimiskomisjoni analüüs on üks paljudest. Puudu on endiselt  sõltumatud seisukohad, mis ilmselt selguvad lähima aasta jooksul.

• ​Kriminaaluurimine prokuratuuris. Prokuratuur uurib, kas kirjeldatud tegevus võib olla karistatav karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis kirjeldab soodustuskelmust.
• Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) välisaudit. Tegemist on ulatusliku analüüsiga, mis ei piirdu vaid ühe europrojekti uurimisega. Oktoobri algul moodustati töörühm, kuhu kuuluvad esindajad nii haridus- kui rahandusministeeriumist kui ka teadusagentuurist. Kohe pärast auditi väljakuulutamist saatis TTÜ rektor Jaak Aaviksoo laiali ülikooliülese kirja, et europrojektide aruandlus üle kontrollitaks.
• Euroopa Liit. Info TTÜ skandaali kohta on rahastajale edastatud. Ilmselt peab sealt järgnema otsus, kas toetus küsitakse tagasi. Postimehe andmetel uurib TTÜ tegevust aga REA ehk teadusuuringute rakendusamet. Ilmselt on just see organ kõige pädevam ütlema, kas tegemist on raha väärkasutusega.

Näide tavalisest asjaajamisest ülikoolis. Professori projektis jääb raha üle ning allesjäänud projektiraha suunatakse teistele palkadeks. Uuest rahastusallikast (ning seal püstitatud eesmärkidest) hoolimata kellegi töö ei muutu. Lepingud vormistatakse vastavalt. Foto: Kuvatõmmis.

Järgmine näide: saime raha juurde ja see tuleb mingiks kuupäevaks ära kasutada. Muudame rahastusallikaid, kuid tööülesanded ei muutu. Foto: Kuvatõmmis

Vestlus salvestisel

Vilepuhuja Keegan McBride: Mis me teeme, on põhimõtteliselt pettus. Sa vormistad kulu inimeste kohta, kes ei tööta projektis, kes ei viibi vahel isegi samas riigis. Me saime umbes 300 000 eurot OGIst, kuid seal oli ainult mina, Maarja, Robert ja Tarmo, kes tegid väljundid ja mina ehitasin piloodi. Kuid ometi makstakse projektist seitsmele-kaheksale-üheksale inimesele. Nii, et me loome võltsid ajatabelid… Nagu… mõnikord ei ole need ajatabelid isegi täpsed. Tabel ütleb, et töötasin 20 tundi nädalas, kui olin üldse Kreekas koosolekul... See on pettus! On!

Instituudi juht Erkki Karo: Mõnes mõttes on tõesti, kuid nii need asjad käivad. Enamik projekte kirjutatakse üldse enne valmis, sest rahastussüsteemid on keerulised. Mis me teeme põhimõtteliselt... Mis me teeme... me ehitame reserve. Inimesed, kes OGIs on olnud… Ütleme… Carlota, eks... Väga väikese tasuga... See lubab meil säilitada vahendeid…

McBride: Ma mõistan, miks me seda teeme, kuid see ei tee seda õigeks!

Karo: Ma tean, et see ei tee seda õigeks. Reaalsus on, et kui me nii ei teeks, siis sul poleks enam tööd, eks? OGI eesmärk on, et meil oleks jätkuv rahastus ka pärast projekti. Meil oli jutuajamine Robiga (Robert Krimmer), et võtame OGI sisse, kuid rahastus pole veel seal. Me saame nüüd…me ehitasime reserve. Sa kutsud seda pettuseks, kuid ärme kutsu seda avalikult pettuseks, muidu süsteem kukub kokku.

McBride: Jah, aga see ju on? Mingis mõttes on tegu põhimõtteliselt pettuse, korruptsiooniga… kuidas iganes te seda kutsuda tahate. Ma tean, et me ei saa neid sõnu avalikkuses kasutada, kuid me ju oleme avaliku halduse instituut. Me õpetame inimestele, kuidas olla paremad avaliku sektori teenistujad  ja me ise rikume kõike, mida õpetame. See on ju naeruväärne!

Karo: See on naeruväärne, ma tean, see sakib. Kui kasutada poliitkorrektseid väljendeid... See on olnud meie toimetulekumehhanism, et olla osakonnana projektidest vähem sõltuv. Meie mure on, et meil on liiga palju projekte, me oleme liiga suur stabiilse rahastuse jaoks.

Meie rahastus tähendaks, et meil peaks olema neli professorit, kõik muu peab tulema projektidest. Kuid meil on seitse-kaheksa professorit. Me oleme liiga suur, võrreldes sellega, mis ülikool on nõus meile andma või mis on valitsuse rahastus. See on see keskkond, kus tegutseme. Miks me nii Euroopa Liidu projektidega teeme, ajatabelitega ja nii... on ehitada reserve.