/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/07/12633717t1hb1ed.jpg)
200 kahtlase miljardi liigutamine tõid Danskele auditid, kriminaaluurimised, kahtlustused, süüdistused ja Eesti filiaali likvideerimise.
Tellijale
DANSKE TÕUS JA LANGUS. Neljas peatükk. Rahapesuskandaal, mis raputas Euroopat (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veidi enam kui aasta tagasi 19. septembril ootasid Eesti meediaväljaannete majandustoimetuste töötajad kell 11 algavat Danske Banki otseülekannet, milles pank pidi teada andma sisejuurdluse tulemustest. Teati, et Eesti filiaali asjus on uudised halvad, kuid sääraseid summasid ei osatud oodata. Panga tellitud auditist selgus, et aastatel 2007–2015 läbis filiaali 200 miljardit eurot mitteresidentide raha. Ka pank ise tunnistas, et olukord oli esialgu arvatust tublisti hullem. «Praegu on analüüsitud ligikaudu 6200 klienti, kellega on seotud kõige rohkem riskiindikaatoreid. Neist on valdav enamik tuvastatud kui kahtlased,» teatas Danske.
Samal päeval esitas lahkumisavalduse panga tegevjuht Thomas Borgen, öeldes, et isegi kui uurimise tulemustest selgub, et tema on käitunud seadusi järgides, on tagasiastumine kõigile osalistele parim. Toona ei teadnud Borgen, et ligi pool aastat hiljem esitab Taani prokuratuur talle eelsüüdistuse ning ta kodu otsitakse Danske kriminaalmenetlusega seoses läbi.