Andi Hektor: kliimarikas Eesti

Vesinikurong Saksamaal Leipzigis. Foto: Peter Endig/Afp/SCANPIX

Oma versioonist selle kohta, kuidas Eesti võiks viie rikkama Euroopa riigi sekka jõuda, kirjutab füüsik Andi Hektor.

Eesti viie Euroopa rikkaima riigi sekka – mäletate? Kindlasti mäletate. Kuidas see täpselt juhtuma pidi, seda kahjuks ei mäleta. Mis seal ikka, räägin teile oma versiooni. Nagu tavaks, algab lugu nii: «I have a dream...»

Raudtee elektrifitseerimise asemel – mis maksaks mõned tühised sajad miljonid eurod – hakkame rongikütusena kasutama hoopis vesinikku. Ütleme ausalt, see oleks ka odavam lahendus. Meie porgandirongid muudkui vuraksid, imedes balloonist vesinikku ja muutes selle oma kütuseelementides elektriks ning lastes välja lõbusaid aurupahvakuid. Mitte ainul rongid, juba vuraksid ringi vesinikutrammid, -bussid, -veoautod, -laevad. Kõlab ulmeliselt? See polegi fantaasia.

Vesinikutanklaid kerkib Euroopas järjest, lähim asub Riias. Põhja-Saksamaal vurab paarkümmend vesinikurongi juba paar aastat ringi. Suured rongitootjad Alstom ja Stadler plaanivad neid hoogsalt juurde ehitada nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Taani, Hollandi ja Austria jaoks. Linnades vuravad nii vesinikubussid kui ka -trammid. Fännid saavad vesinikuauto osta Toyotalt, Hundaylt või Mercedeselt. Sõidavad kuni 600 kilomeetrit ühe tankimisega. Need on kallivõitu, linnaautoks tundub praegu akuauto parem valik.