Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman
Saada vihje

Tõnis Palts: mis on meid siia toonud, viib meid ka edasi (34)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Raha.
Raha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti maksusüsteem toetab konkurentsivõimet ja selles on vaja muudatusi teha vaid peenhäälestuse korras, kirjutab endine rahandusminister Tõnis Palts.

Pruukis vaid peaministril maksunduse teemal korra suu lahti teha ja kohe on eeter täis maksumüra. Alates astmelise käibemaksu soovitusest kuni varamaksu sisseseadmiseni.

Eestis on praegu Euroopa parim maksusüsteem: me ei maksusta erinevalt teistest riikidest ettevõtluse efektiivsust. See on meie globaalne konkurentsieelis. Ainult lätlased on ka asjale pihta saanud ja kaotasid ettevõtte tulumaksu. Kui lähtuda eesmärgist, kasust ettevõtlusele, siis pigem võib saata laiali EASi kui seada sisse ettevõtte tulumaksu.

Kõik maksud on kahjulikud, tuleb välja valida vähem kahjulikud. Nn lai maksubaas – maksustame võimalikult palju toiminguid – on rumal eesmärk. Maksustada tuleb neid, mis kahjustavad kõige vähem Eesti konkurentsivõimet. Koos rikkamaks ei saa me sisetarbimisest, vaid ekspordist, mille aluseks on ettevõtete konkurentsivõime.

Esiteks teeme endale selgeks, keda me maksustame, kui maksustame ettevõtte kasumit. Kasum on ettevõtte omaniku, ettevõtja vara kasv. Seega maksustaksime ettevõtjat, mitte ettevõtet. Ettevõtte tulumaksu pooldajad soovivad ettevõtjatesse suhtuda karmimalt kui teistesse. Miks? Kas seepärast, et ta pakub kohati tuhandetele tööd? Mis veel hullem, kasum on efektiivse ettevõtte mõõdupuu. Seega tahetakse maksustada efektiivsust! Ja veel, kui maksustame refinantseeritavat osa kasumist, siis maksustame ettevõtluse arengut ja sellega ka töökohtade loomist. Lihtsalt tulistame endale jalga. Peale selle on veel nüanss: kasumi maksustamine teeks raamatupidamise keerukamaks, tekitaks ettevõtluses lisakoormust ja viiks ka teatud skeemitamiseni, nn optimeerimisele, mis iseenesest on lisakoormus riigile.

Tagasi üles