Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare korruptsioonikaasuses kohtu alla jäänud meestest tuleks poliitik Kalev Kallo, ehitusettevõtja Aivar Tuulberg ja ärimees Alexander Kofkin prokuröri arvates reaalselt trellide taha saata, ärimees Vello Kunmanile peaks aga kohus mõistma tingimisi vangistuse.
Prokurör saadaks Kallo, Tuulbergi ja Kofkini reaalselt vangi (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prokurör nõudis esmaspäeval alanud kohtuvaidluste käigus Kallole poolteise aasta pikkust vangistust, millest kolm kuud tuleks mehel reaalselt vanglas veeta, ülejäänud karistusaeg aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga. Kofkinile ja Tuulbergile nõudis süüdistaja kaheaastast vangistust, millest tuleks mehe trellide taga veeta kolm kuud ja ülejäänud karistusaeg kanda tingimisi kaheaastase katseajaga. Ärimees Vello Kunmanile küsis prokurör üheaastast tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga.
Vello Kunmanile karistuse taotlemisel võttis prokurör arvesse, et kuigi tegu pandi toime raskendavatel asjaoludel, oli tegemist ühekordse kuriteoepisoodiga. Samuti, ei saabunud, erinevalt kaassüüdistatavatest, Kunmani teo loodetud tagajärg - ehitusjärelevalve ei peatunud ning ehitamist ei jätkatud. Seega on Kunmani süü võrreldes teiste süüdistatavatega väiksem.
Kalev Kallole karistuse taotlemisel võttis prokurör arvesse, et Kallo oli pani talle etteheidetud teod toime omakasu eesmärgil soovides parendada enda võimalusi riigikogusse tagasi valituks saada ning parandada erakonna positsiooni riigikogu valimistel.
Aivar Tuulbergile karistuse taotlemisel võttis prokurör arvesse, et temale etteheidetav tegu oli motiveeritud isikliku kasu saamise soovist - saavutada leping, millega temaga seotud ettevõte teeniks üle miljoni euro.
Alexander Kofkinile karistuse taotlemisel võttis prokurör arvesse, et temale etteheidetav tegu oli toime pandud isikliku kasu saamise soovist - teenida endale soodsast tehingust linnaga kuni aastani 2025 ligi miljon eurot tulu.
Lisaks teatas prokuratuur, et taotleb Savisaare kodust leitud 80 000 euro konfiskeerimist. See on üks osa sellest, mida kapo 2015. aastal Hundisilma talust leidist. Kuna Edgar Savisaare suhtes on kohus tema tervise tõttu lõpetanud kohtuasja, siis teoreetiliselt on Savisaarel võimalus raha tagasi saada. Prokuratuuri seisukoht on, et raha on saadud kriminaalsel teel ning seetõttu ei leia prokuratuur, et Savisaarele peaks tagastama raha.
Ülejäänud kapo poolt leitud raha kogusummas 106 000 eurot ja 300 000 krooni sai Savisaar juba selle aasta kevadel tagasi.
Kohtulikud vaidlused jätkuvad kaitsjate kaitsekõnedega.
18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.
Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei oli avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele. See ka sündis ning Keskerakonnal tuleb tasuda riigi tuludesse 25 000 eurot.
Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.
Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.
Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.
2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.